TEISE TRIMESTRI TAGASIVAADE

Teine trimester tundub vist enamikel rasedatel see kõige pikem. Esimene ju läheb niimoodi mööda, et alles 4.-6.nädalal saab naine teada ja viimane trimester on no okei. Tegelikult võib mõnel ka see viimane kohe eriti pikalt minna lausa 42.nädalani välja ning tõesti viimased kuu kaks on nagu viis aastat. Kuid see teine trimester on ka omajagu pikk ikka. Mul nüüd kohe 29 nädalat täis ja hakkab tiksuma 30.nädal, mis niimoodi mõeldes on tegelikult juba päris lõpule lähedal.


ENNE KERGE EMOTIONAL BRAKE DOWN JA SIIS JÄLLE HÄRJAL SARVIST KINNI EHK TERE TEINE TRIMESTER NING KULDAEG


Ma olen inimene, kellele hullult mõjub ilm ning selle kõikumine. Kõige raskemad kuud aastas iseenda ja oma emotsioonidega toime tulla on üldiselt november, detsember jaanuar ja veebruar ikka ka. Sealt maalt läheb juba veidi valgemaks, kergemaks. Pisut totter ehk, et halvas tujus ning "eluprobleemides" on süüdi ilm, kuid olen täielik päikese laps ja valguse inimene. Seega oli esimese trimestri lõpp ja teise algus just selle kõige pimedama aja keskel. Olin võtnud tööst ja tegemistest väikese pausi, mis oli igati õige otsus tol hetkel. Päevad möödusid lihtsalt olles korraks Kristoferile ema, vaadates Netflixist jõulufilme, juues teed-kohvi, süües küpsist ning lastes see aeg nö mööda. Proovisin selle perioodi teha muudmoodi helgemaks ja valgemaks ning hoidsin end ja pere igati jõulumeeleolus. No tegi päriselt selle raske perioodi kergemaks küll.


Minu kõige suurem raseduse süptom oligi see puuga pähe saanud väsimus. Midagi väga teha ei viitsinud, jaksanud ega isegi ei tahtnud. See viimane on minu puhul üli haruldane nähtus ja kohati ka needus, sest ma tihti ei oska päriselt võtta aega maha. Seega olin iseendas päris üllatunud ja korra käis jälle peast läbi, et apppiiiii äkki ma nüüd olengi ja jäängi selliseks?! Midagi teha ei taha ega viitsi, siuke tiksumine oli lihtsalt. Kuid teine trimester peale, jõulud ja av mööda ning mõtlesin, et okei davai Kirsti. Sinu valik nüüd, kas jääd edasi diivanile istuma või siis proovid oma päevad teha taas rohkem enda omaks? Energiat ju hakkas jälle rohkem tulema, kõht oli juba muidugi üpris suur selle aja kohta, aga mitte nii, et ta takistaks millegi tegemist. Selline aeg meil ju siin hetkel ka viimased aasta, kus kuskil ei käi ning midagi väga ei tee peale selle, et oled rahulikult kodus, toimetad ja nokitsed. Eriti kui oled veel pisikese aastasega kodus, siis ma teadsin, et ma lähen varsti täiesti hulluks muidu.

Mul oli siuke periood, kus ma tundsin end üli mõttetuna. Nutsin iga päev, olin emotsionaalselt täiesti igal pool laiali ja kuidagi kadunud. Jõulud said ka läbi, kuusk oli toast läinud, tuba kohe pimedam. Hullult dramaatiline ma tean :D aga mõtlesin, et no mis nüüd edasi siis ja mõtlesingi, et okei, aitab küll. Ma ei hakka pihta siin mingi enesehaletsuse ralliga. Mul on tegelt hea olla ning veelgi parem kui ma hoian iseenda tassi täis. Alati olen seda rääkinud, kuid ikka iseendale on ka vaja pidevalt seda meelde tuletada. Seega tegin plaani ja võtsin end kätte töö, trenni, kodu, Kristoferi ja kõiksugu lainetel. Proovin võtta sellest olukorrast (olles nii pisikese ema, rase kui ka koroona) viimast ehk harida end, hoida oma füüsiline ja vaimne mina tasakaalus. Teha asju, mis toovad mulle rõõmu ja võtta mõistusega, et see on kõigest lihtsalt pisut raskem periood, millele alati järgneb tõus. Võtsingi kätte ja alguses on see enda kätte võtmine ikka täiega distsipliini töö. Motivatsioon tegutseda enda parema tunde nimel tuleb ja läheb ausalt, aga siis mõtled sellele, et no tegelt ka on parem ja siis tuleb mängu distsipliin, mis sind jälle aitab rajale saada.


TREENINGUTE LAINEL IGATI TUGEVALT NING JÄRJEPIDEVALT


Nagu ka esimese, siis samuti ka teise raseduse ajal jätkasin aktiivselt treeninguid. Selle raseduse ajal küll ise treeninguid ilmselgelt hetkel ei anna, kuid ise toimetasin ikka 4-5x nädalas edasi. Nagu ikka, siis rasedus ei ole haigus ja kui sul ei ole ühtegi meditsiinilist vastunäidustust, miks sa ei tohiks treenida. Su enesetunne on hea, teotahe on olemas, siis igati aeg, kus end mõnusalt trennitades edasi tunda. Kavatsen ka