Hiljutised postitused

Arhiiv

MINU MUST HAVE ASJAD ESIMESE LAPSEGA ESIMESTEL KUUDEL

Mult hiljuti üks sõbranna uuris, kes on samuti hetkel beebi ootel, et mida mul siis tegelikult päriselt Kristoferiga alguses vaja läks. Mis olid minu jaoks need must have asjad. Mõtlesin, et miks mitte see tegelikult siia samuti kirja panna, sest kindlasti mõni mõtleb neid küsimusi veel. Seega mõned mõtted, mida mul läks vaja ning seda just siis esimestel kuudel.


Disclaimer: see on loomulikult ju puhtalt minu arvamus ning nii mõnigi ema saab kindlasti imeliselt ilma nende asjadeta hakkama. Mõnel kindlasti läks vaja mingeid asju veel. Lapsekasvatamine on üldse üpris hell ja tundlik teema, mis tihti lööb lõkked põlema, siis pole ma väga tahtnud nendel teemadel ka rääkida. Kõigil omad lähenemised ning tõekspidamised, mis just nende puhul töötab. Seega puhtalt minu arvamus, mida mul läks vaja ning seletan ka miks mul läks.


MARLILAPID NING NEID SUHT KORRALIKES HUNNIKUTES - neid läks meil ikka omajagu ning ostsime kõige sellised tavalisemad väiksed marlilapid babycityst. Kuna alguses beebid lasevad omajagu tagasi, siis oli hea neid lappe panna nt endale õla peale kui peale imetamist sai krooksutatud õlal. Alguses muidugi me ei teadnud nagu väga arvestada sellega, et ah miks meil neid vaja läheb. Pärast mingit esimest kahte nädalat kui me ise päevas mingi 3-4x riideid vahetasime, siis saime aru, et okei neid läheb ikka vaja küll :D. Samuti panime poisile alati pikali olles ka põse/suu alla, et kui ta seal külili tudus, siis jällegi vahel tuli seda piima tagasi kui mingi mull oli sisse jäänud ning nii polnud voodi pidevalt läbi märg.


MINGID BAMBUSTEKID VÕI ÜLDSE ÕHEMAT SORTI, KUID SOOJAD TEKID - nendesse tekikestesse oli teda jube hea mässida ning hiljem juba kui ta suurem oli, siis lihtsalt peale visata. Kuna nad alguses siiski tahavad mõnusalt soojas ja turvaliselt olla ning nad ise enda kehatemperatuuri ei reguleeri, siis igati vajalik abivahend. Samuti beebid alguses siplevad tahtmatult päris palju ja kipuvad end ka kratsima. Eriti läbi une, sellega tihti end siis üles ajades ja kuni beebi veel ennast ise ei keeranud sai teda swaddle'itud ehk sisse mässitud. Tihti mingi nutu põhjus oligi see, et saime ta sisse mässitud, tal oli nii hea mõnus seal pampus olla ning rahu oli maa peal taastatud.


IMETAMISE OSAS MA EI OLEKS ILMA NIBUKREEMITA VIST ELANUD - pigem siis asi, mida mul isiklikult läks vaja. Imetamine on muidugi väga hell teema ja väga tundlik, kuid mul läks ikkagi üldiselt sellega hästi. Tegelikult lapsel oli kohe võte korralik, piim tekkis ning seda oli kohe vist vahukoorena vaadates poisi kasvu. Kuid siiski oli see mu jaoks ülimalt valulik. Muidugi ei pea see olema sinu jaoks ning ära ehmu! Minu jaoks oli ta ma arvan esimesed kuu-poolteist ikka selline, et ma tihti nutsin nähes, et jõuab järgmine imetamiskord kätte. Pigistasin tihti samal ajal Kardo kätt, endal pisarad voolamas, hingasin sügavalt sisse välja kuni mingi minut-kaks oli möödas ja siis oli juba lihtsam. Kuid mis mul aitas kõike seda kõvastiiiiii leevendada oli nibukreem ja see oli mul ikka kogu aeg paksult peal. Enne ja pärast imetamist ning kindlasti miski, mida seekord varun endale ka kohe haiglakotti ning koju sahtlisse.


RINNAPUMP NING JUST NIMELT ELEKTRILINE - alguses mõtlesin küll, et okei kas mul läheb seda vaja ja mida ma hakkan sellest ostma. Samas mõtle kui sul on tõesti vaja kuskile minna, laps peab jääma hetkeks isaga koju, mis iganes muu põhjus. Piimapais või lihtsalt tunnedki, et sul on vaja seda leevendust lisaks ka toitmiste vahele või soovid endale koju kerget varu tekitada. Ühesõnaga põhjuseid on palju. Nii ma siis mõtlesin, et okei ma ostan, kuid kas elektrilise või manuaalse. Elektrilised ausalt freaked me out hahaha ja ma ostsin mingi Chicco tavalise käsipumba. Ma tean naisi, kes saavad imehästi sellega hakkama, aga oh my see oli mu arust üks halvimaid oste. Mäletan ühte korda, kus mul oli vaja lapsega minna kaugemale jalutama ja ma teadsin, et mul seal vahepeal pole reaalselt kohta, kus teda imetama hakata. Nii ma üritasin seda pumpa kasutada, mingi paar vajutust ja mul olid pöidlad, terve peopesa täiesti krampis, mitte midagi ei tulnud ja no jälle läbi pisarate ma siis suutsin mingi tilga kätte saada. Ma olin nii endast väljas lõpuks ja oeh nii mitmeid kordi. Lõpuks mõtlesin, et ei see ei ole normaalne ja ma proovin elektrilist. Veidi kahtlane oli, aga HALLELUUJA pariiiiim ost ja 10 minutiga oli pudel täis. Nagu wow ja nii ma saingi kerge varu tekitada ja ka ise vahel kodust kauemaks eemale kui 2 tundi ning sai ka isa lapsega rohkem üksi aega, mina oma mõistust hoida, tunda end naisena ja saada veidi rohkem vabadust.


BEEBIPESA - kindlasti paljude jaoks täiesti ebavajalik ost, aga ma nägin neid kuskil instagramis jooksmas ja mõtlesin, et oh nii mugav ja turvaline tundub. Alguses kohe me poissi sinna muidugi ei pannud, sest tundus kindlam hoida teda diivani peal veidi kõvema pinna peal. Juba veidi aja pärast tegelikult oli nii mugav ta sinna pessa magama panna ja tal oli siiski mingi kindlus ümber ning oma päevased tudud tegi ta enamus beebipesas, kas siis meie voodi peal või diivanil elutoas kui mina nokitsesin tööd teha. Kuni aga hakkas juba intensiivselt ringi keerama ja liikuma, siis ilmselgelt enam ma teda seal pesas ei hoidnud, kuid sinnamaale, kuni ta oli pisike ja "abitu" oli küll mõnus abimees. Teise lapsega kasutan ka kindlasti seda sama edasi ning minu mäletamist mööda ma leidsin selle Makayla design'ist.


IMETAMISTOPID JA -RINNAKAD - maailma mugavaimad asjad ausalt. Mina tundsin küll, et ma ei taha panna oma tavalist pesu selga, sest kõik oli ääretult ebamugav, rinnad on tundlikud, mitu korvi suuremad niikuinii, kõik asjad. Eriti arvestades seda, et alguses sa imetad/toidad last iga 2-3 tunni tagant, mõni laps on nõudlikum ja on sul terve päev rinna otsas, siis kui tüütu on teda toita tavalise pesuga... Hakka sealt kuidagi siis askeldama ja no ausalt, pole kõige mugavam. Väga ilusaid imetamisriideid tehakse ning lihtsalt teed selle klõpsu lahti ning sa pole täiesti alasti, aga diskreetselt ja mugavalt saavad kõik toimetused tehtud.


PISIKESED BEEBIKINDAD - ma ei tea, mis küünte kasv meie poisil on (siiamaani ausalt), aga no tal olid sündides ülipikad küüned ja nad kasvavad üli kiiresti. Vahel lõikame 2x nädalas lausa. Alguses on neil nagu mainisin, siis palju sellist tahtmatut liikumist ning nad kipuvad end tihti kratsima. Nii oligi ikka alguses juba näos väikesi kriime, aga panime kindad kätte ning esiteks olid käed mõnusalt soojas ja teiseks ta ei teinud endale kuidagi liiga.


MÄHKIMISALUS - tean, et see on üliiiiiii paljude arust täiesti mõttetu ost, aga meie arust üks kõige vajalikemaid :D. Nagu muidugi sa saad lapsel tegelikult igal pool neid mähkmeid vahetada ja eriti kui ta on suurem. Praegu see käib mul ka väga jooksvalt. Ma ajan teda vahel ühest kodu otsast teise taga ja lõpuks saan kas diivani najal või köögi radika ääres selle vahetatud. Alguses aga oli see tõesti üli hea abimees, sest esiteks ta on nii pisike ja kuidagi pehme ning ta vajus sinna voodisse ära, siis katsu see mähe sealt kätte saada. Meie poiss on ütleme nii, et ikka korralik mees algusest peale olnud ja tema tegemised on üpris... mehised. Tihti oli ka nii, et kui sa selle mähkme sealt lahti tegid, siis sealt tuli kohe samal hetkel jälle mehetegusid. Ehk siis olime vahel nii ise, voodi kui ka laps kõiksugu jama täis ja siis oligi, et ei aitab küll. Meil on seda alust vaja! Mega hea, panid ta sinna peale ja ta ei vajunud voodi sisse ära. Kui midagi lekkiski, siis sai selle kiirelt sealt lapiga üle tõmmatud ja ta ei sipelnud igas suunas eest minema.


BABYBJÖRNI/BEEBI TOOL - alguses oli meil mingi inguenity (vist on õige?!) tool, kuid see oli pisut liiga sügav ikkagi. Väga ei tundunud lapsel seal mugav olla ja seal sai ka muusikat ning kiirust valitud, aga mul oli tunne, et see laps lendab sealt minema. Miks üldse beebitool? _No mina tundsin ühel hetkel (äkki poiss oli siis 3-kuune, igatahes hakkas see koroona asi pihta ja just enne poodide kinni panekuid lippasin kiirelt ostma), et ma ei jaksa seda pommi terve päev ainult süles hoida. Ta muutus ka aina aktiivsemaks, hakkas end päris kiirelt pöörama ja keerama. Ta oli juba meil kuuajaselt 6kg ja vist kolmekuuselt oligi mingi 8kg ning okei, tegelikult pole hullu eksole. Mõtle nüüd terve päev :D Tundsin, et tahaks ka ise jälle veidi vabadust, samas midagi, kus tal oleks ka vaheldus ja veidi teistpidi pilt maailmale, mitte kogu aeg, kas kõhuli või selili ning nii ma selle babybjörni valisin. Kuna seda nägin nii paljudel olevat ja seal sai erinevaid kõrgusi valida, tundus mõnus ja tõesti mugav, siis läks see käiku. No talle ka väga meeldis. Alguses vast ei saanud hästi muidugi aru, et miks ma siin olen või mis ma siin tegema pean. Samas ma sain korra rahus selja keerata ning ei pidanud kartma, et ta kuskile oleks end keeranud. Oli seal mõnusalt nende traksidega kinni ja lõpuks kui sai aru, et seal tema ees on üks vahva mänguasi ning et see tool lausa kiigub ja õõtsub, siis see oli tema päeva tipp hetk vist.


BIBSI LUTID - jällegi on neid, kes ei taha lapsele lutti anda, kes kardavad imetamisvõtte rikkumist ning täpselt igale ühele oma. Mina teadsin kohe, et tahan ikkagi luti olemasolu ning mu arust lausa meil lapsel arst ja keegi mainis veel, et sa ei pea olema lapsel pidev inimlutt. Tegelikult ongi nii, et tihti peale ärkas meie Kristofer ka selle peale üles, et tegelikult olime just söönud ja ikka omajagu, kuid tal oli see lutsimise vajadus. Alguses külmal talvel oli samuti hea, et tal oli see lutt suus ning külm õhk ei pääsenud ligi. Esimesed 3-4 kuud oli see meie jaoks ka täiesti asendamatu, sest ilma lutita mingi periood me ei saanud õue välja ka minna. Kui seda ei olnud, siis oli ikka korralik draama ka. Ma tundsin, et see ei mõjutanud midagi negatiivselt, imetamisvõtet ei rikkunud ja nii me kasutasime. Kuskil 4 kuud oli Kristofer vana kui ta ise loobus sellest lutist ja ei tahtnudki enam. Hakkas seda hoopis imelikult suhu toppima, välja sülitama ja siis juba sellest loobuski. Seega meil läks sellega lihtsalt hästi.


Vot sellised asjad tulid mul esimesena kohe mõttesse, mida mul läks Kristoferiga kindlasti vaja. Ma usun, et neid asju on tegelikult veel, aga enam nad kohe meelde ei tulegi ja need siin olid vast kõige olulisemad ka. Sel korral kasutan kõiki neid samu asju uuesti ja on mõned uued asjad, mida seekord teise lapsega läheks veel lisaks vaja. Veidi kogun veel sel teemal mõtteid ning ehk panen ka need siia peagi kirja.


Lobisemiseni

Kirsti


Üks peaaegu neljakuune Kristofer ka siia 2020 mai algusest :)