MINU MUST HAVE ASJAD ESIMESE LAPSEGA ESIMESTEL KUUDEL

Mult hiljuti üks sõbranna uuris, kes on samuti hetkel beebi ootel, et mida mul siis tegelikult päriselt Kristoferiga alguses vaja läks. Mis olid minu jaoks need must have asjad. Mõtlesin, et miks mitte see tegelikult siia samuti kirja panna, sest kindlasti mõni mõtleb neid küsimusi veel. Seega mõned mõtted, mida mul läks vaja ning seda just siis esimestel kuudel.


Disclaimer: see on loomulikult ju puhtalt minu arvamus ning nii mõnigi ema saab kindlasti imeliselt ilma nende asjadeta hakkama. Mõnel kindlasti läks vaja mingeid asju veel. Lapsekasvatamine on üldse üpris hell ja tundlik teema, mis tihti lööb lõkked põlema, siis pole ma väga tahtnud nendel teemadel ka rääkida. Kõigil omad lähenemised ning tõekspidamised, mis just nende puhul töötab. Seega puhtalt minu arvamus, mida mul läks vaja ning seletan ka miks mul läks.


MARLILAPID NING NEID SUHT KORRALIKES HUNNIKUTES - neid läks meil ikka omajagu ning ostsime kõige sellised tavalisemad väiksed marlilapid babycityst. Kuna alguses beebid lasevad omajagu tagasi, siis oli hea neid lappe panna nt endale õla peale kui peale imetamist sai krooksutatud õlal. Alguses muidugi me ei teadnud nagu väga arvestada sellega, et ah miks meil neid vaja läheb. Pärast mingit esimest kahte nädalat kui me ise päevas mingi 3-4x riideid vahetasime, siis saime aru, et okei neid läheb ikka vaja küll :D. Samuti panime poisile alati pikali olles ka põse/suu alla, et kui ta seal külili tudus, siis jällegi vahel tuli seda piima tagasi kui mingi mull oli sisse jäänud ning nii polnud voodi pidevalt läbi märg.


MINGID BAMBUSTEKID VÕI ÜLDSE ÕHEMAT SORTI, KUID SOOJAD TEKID - nendesse tekikestesse oli teda jube hea mässida ning hiljem juba kui ta suurem oli, siis lihtsalt peale visata. Kuna nad alguses siiski tahavad mõnusalt soojas ja turvaliselt olla ning nad ise enda kehatemperatuuri ei reguleeri, siis igati vajalik abivahend. Samuti beebid alguses siplevad tahtmatult päris palju ja kipuvad end ka kratsima. Eriti läbi une, sellega tihti end siis üles ajades ja kuni beebi veel ennast ise ei keeranud sai teda swaddle'itud ehk sisse mässitud. Tihti mingi nutu põhjus oligi see, et saime ta sisse mässitud, tal oli nii hea mõnus seal pampus olla ning rahu oli maa peal taastatud.


IMETAMISE OSAS MA EI OLEKS ILMA NIBUKREEMITA VIST ELANUD - pigem siis asi, mida mul isiklikult läks vaja. Imetamine on muidugi väga hell teema ja väga tundlik, kuid mul läks ikkagi üldiselt sellega hästi. Tegelikult lapsel oli kohe võte korralik, piim tekkis ning seda oli kohe vist vahukoorena vaadates poisi kasvu. Kuid siiski oli see mu jaoks ülimalt valulik. Muidugi ei pea see olema sinu jaoks ning ära ehmu! Minu jaoks oli ta ma arvan esimesed kuu-poolteist ikka selline, et ma tihti nutsin nähes, et jõuab järgmine imetamiskord kätte. Pigistasin tihti samal ajal Kardo kätt, endal pisarad voolamas, hingasin sügavalt sisse välja kuni mingi minut-kaks oli möödas ja siis oli juba lihtsam. Kuid mis mul aitas kõike seda kõvastiiiiii leevendada oli nibukreem ja see oli mul ikka kogu aeg paksult peal. Enne ja pärast imetamist ning kindlasti miski, mida seekord varun endale ka kohe haiglakotti ning koju sahtlisse.


RINNAPUMP NING JUST NIMELT ELEKTRILINE - alguses mõtlesin küll, et okei kas mul läheb seda vaja ja mida ma hakkan sellest ostma. Samas mõtle kui sul on tõesti vaja kuskile minna, laps peab jääma hetkeks isaga koju, mis iganes muu põhjus. Piimapais või lihtsalt tunnedki, et sul on vaja seda leevendust lisaks ka toitmiste vahele või soovid endale koju kerget varu tekitada. Ühesõnaga põhjuseid on palju. Nii ma siis mõtlesin, et okei ma ostan, kuid kas elektrilise või manuaalse. Elektrilised ausalt freaked me out hahaha ja ma ostsin mingi Chicco tavalise käsipumba. Ma tean naisi, kes saavad imehästi sellega hakkama, aga oh my see oli mu arust üks halvimaid oste. Mäletan ühte korda, kus mul oli vaja lapsega minna kaugemale jalutama ja ma teadsin, et mul seal vahepeal pole reaalselt kohta, kus teda imetama hakata. Nii ma üritasin seda pumpa kasutada, mingi paar vajutust ja mul olid pöidlad, terve peopesa täiesti krampis, mitte midagi ei tulnud ja no jälle läbi pisarate ma siis suutsin mingi tilga kätte saada. Ma olin nii endast väljas lõpuks ja oeh nii mitmeid kordi. Lõpuks mõtlesin, et ei see ei ole normaalne ja ma proovin elektrilist. Veidi kahtlane oli, aga HALLELUUJA pariiiiim ost ja 10 minutiga oli pudel täis. Nagu wow ja nii ma saingi kerge varu tekitada ja ka ise vahel kodust kauemaks eemale kui 2 tundi ning sai ka isa lapsega rohkem üksi aega, mina oma mõistust hoida, tunda end naisena ja saada veidi rohkem vabadust.


BEEBIPESA - kindlasti paljude jaoks täiesti ebavajalik ost, aga ma nägin neid kuskil instagramis jooksmas ja mõtlesin, et oh nii mugav ja turvaline tundub. Alguses kohe me poissi sinna muidugi ei pannud, sest tundus kindlam hoida teda diivani peal veidi kõvema pinna p