Hiljutised postitused

Arhiiv

MIDA ME TEISE LAPSEGA KASUTUSELE EI VÕTA JA VÕTAME EHK KUIDAS 2 UNDER 2 MINEMA HAKKAB?

Päris segadust tekitav pealkiri vist, aga kuidagi kokkuvõtlikult jäin mõtlema nende kõige nö tuntumate asjade peale, mida tihti peale kipub kahe lapsega eriti alla kahe aasta vaja minevat või mitte ning kas ja kuidas me mõtleme hakkama saada. Ehk siis let's get to it...


KAHE LAPSE KÄRU? - ME HETKESEISUGA SEDA KASUTUSELE EI VÕTA EGA OSTA


Väga paljude jaoks on see kindlasti üpris iseenesest mõistetav, et kahe lapsega, kelle vanuse vahe pole väga suur on abimeheks kahe lapse käru. Meie seda hetkel kasutusele ei võta ning teise lapse jaoks jääb kasutusele see, millega hetkel Kristofer on ringi vuranud. Põhjuseid on siin omajagu. Nt see, et Kristofer on õnneks meil väga tubli kõndija ning jalad sai ta väga varakult ja kiirelt kohe tugevalt alla. Iseasi muidugi, kas need jalad viivad sinna suunas, kus on vaja ning kui on vaja, et jalad kannavad, siis tavaliselt nad ei kanna, vaid on kõhuli kisa ja sületakso :D Kuid siiski kärus ta pikalt ei naudi olla ning ausalt öeldes viimastel nädalatel, ütleks lausa viimase kahe kuu jooksul oleme seda päris minimaalselt kasutanud. Ehk teda ei paelu hetkel enam pikad jalutuskäigud ja ringi avastamine selliselt, vaid ta tahab ise mänguväljakul joosta ja liivakastis möllata.


Seega ma ei näe pointi kui ta seal ei püsi, sest ma ei hakka teaga kaklema ja kisaga teda sinna toppima, sest see on parajalt traumeeriv muidu meile mõlemale. Ehk siis beebi jaoks vankrikorv peale ja Kristofer paneb omal jalal esialgu, sest pikki tiire me kahe lapsega teha ei plaani. Seda ainult juhul kui oleme Kardoga mõlemad koos, kuna ma ise ei hakka nendega selliseid trippe praegu väga ette võtma. Olen Kristoferi oma kõhuga poole linna pealt koju tassinud küll, kuid see muutub aina raskemaks. Samuti ega see kahe lapse käru meil ausalt ei mahu ka kuskile. Ei lifti (sinna mahun ma praegu vaevu oma kõhu, Kristoferi ja käruga) ega ka hetkel kuskile koju-autosse pole just kõige mugavam ning elukorralduslikul poole pealt me praegu sel aastal muudatusi ette ei võta. Kuid jah juba puhtalt see, et meil ei mahuks see lifti, välisuksest sisse ega välja ja kõik muud jutud.

Foto: Eleriin Sild


PLAAN KATSETADA TEISE LAPSEGA HOOPIS KÕHUKOTTI - ANNAB VARIANDI VAJADUSEL VANEMAL LAPSEL VAHELDUSEKS KÄRUS RINGI TIKSUDA + VAJADUSEL ON MEIL KERGKÄRU KRISTOFERI JAOKS NING VANKER BEEBI JAOKS


Ehk kuidas me siis nende kahega alla kahe ringi liigume? Nagu mainisin, siis Kristofer enamasti omal jalal kuni ta tunneb, et ehk tahaks kärus jälle olla. See periood pidi ühel hetkel tihti enamikul peale tulema. Näeb, et väiksem saab sõidutamist ning endal ka jalad väsivad ära. Seega plaan oleks seekord katsetada ka kõhukotti, mida esimene kord me isegi ei kordagi ei proovinud. Kristofer oli väiksest peale päris suur laps ja juba kuusena kaalus 6kg seega teda oleks olnud päris hea ikka tassida ka ning kuna ta sündis külmal ajal keset jaanuarit, siis selleks ajaks kui ma oleks tundnud mugavalt end ilma osas kõhukotiga, siis oli ta juba tõesti päris suur ning nii ta jäigi. Lihtsalt polnud vajadust. Küll aga nüüd kui teine beebi sünnib mais, siis on veel loodetavasti soe suvi ja ilusad ilmad ees ning miks mitte kõhukott kasutusele võtta ja saaks nendega sedasi ka ringi liikuda. Kristofer saab sellistel juhtudel tiksuda kärus või kui beebi on vankris, siis meil on ka mingi kergkäru selleks puhuks olemas. Nt kui tahaks minna pikemale tripile kuskile, siis on hea saab võtta mõlemale mingi transpordivahendi kaasa.


VOODI OLUKORD - ESIALGU ARVATAVASTI PISEMALE KAS SELLINE VOODITASKU NAGU OLI VANEMAL LAPSEL VÕI LÄHEB SAMUTI KOHE VÕREKASSE. NENDEL HOIAN HETKEL SILMA PEAL. PÄEVAUNEDEKS ON KA BEEBIPESA VEEL OLEMAS - ANNAB VEIDI KAITSET TORMAVA VENNA EEST


Kuna Kristofer on üpris kehva unega meil viimasel ajal, palju hambaid, muid muresid, siis ühes toas nad esialgu pole. Beebi on meie kõrval ja magame vanemast lapsest eraldi, et oleks mõlema uni mõnusam. Vähemalt seni kuni ka beebi magab terve öö läbi (loodetavasti, kuid ega seda ei tea kunagi ette, kuidas minema hakkab) ning siis alles ühel hetkel vaatab seda magamise asja, kas ja kuidas ühes toas seda unemajandust teha. Tegelikult alguses esimesed kuud magas meil Kristofer päevasel ajal enamus ikkagi diivanil, ühel hetkel juba beebipesas või siis tõesti oma voodis, kus ta magas algusest peale kõik öö uned ning mida aeg edasi, seda rohkem päevaunesid. Kasvas aina suuremaks ning siplevamaks ja kõige turvalisem koht oli oma voodi. Siiski beebipesa on meil veel alles ja see kindlasti on meil väiksemaga kasutuses, kuna tagab veidi turvalisemat kaitset kui lihtsalt diivanil teda vahel hoida. Sellega jällegi eks näis, kuidas minema hakkab, sest vaadates praegu Kristoferi ringi tormamist ei julge ma pisemat küll kuskile mujale panna kui oma voodisse tema eest peitu :D.


Selline magamise ja transpordiküsimus ongi tavaliselt kõige suuremad mu arust kahe pisikese lapsega, kel vanusevahe on päris väike. Eks see kohati ikka tekitab stressi, kuidas siis reaalselt see ringi liikumine reaalseks teha, aga aeg ja päris olukorrad näitavad siiski, mis saama hakkab.


Lobisemiseni

Kirsti