KÄTTE ON JÕUDNUD ÜLETREENING...

KÄTTE ON JÕUDNUD ÜLETREENING...

January 27, 2019

Olen pisut aega selle meeletu jaanuari sagimise vahel blogis aega maha võtnud, kuid aeg on näpud klahvidel tööle tagasi panna. Tegelikult on meeletult palju uut ja põnevat mu elus toimumas. Olen aina enam sisse sukeldumas treeningute maailma. Kuna käes on ka uue aasta esimese kuu lõpupool, siis tasub rääkida ühest olulisest teemast. Paljud on kindlasti suure hooga lennanud kõiksugu eesmärkide saavutamisele peale. Samuti ka treeningutest, seega... kuidas ära tunda ületreeningut ning mida sel juhul teha?

 

MIS VÕIB ÜLETREENITUST PÕHJUSTADA?

 

Kui me teeme trenni, siis mis on eesmärgiks? Loomulikult siin võib välja tuua konkreetsemalt, mida soovitakse saavutada. Üldjoontes on siiski meie eesmärgiks tugevdada tervist. Parem enesetunne, rohkem energiat, enesekindlus ning elurõõm. Kogu selle käigus võime aga esialgu väga julmalt peale lennata. Eriti resolutsioondiega "new year new me". Seega on päris oluline kogu selle protsessi käigus ära tunda ületreeningut ning sellele piir panna. Põhjuseid on mitmeid ja tihti võtame neid pisut liiga kergekäeliselt. Mõtleme, et ah, mis see kerge väsimus või tõbine nõrk olek on. Panen sellest lihtsalt tuhinal läbi. No ega ikka alati ei pane küll. Saad juba veidi aja pärast aru, et tegelikult oled endale liiga teinud. Kerge väsimus peale treeningut on igati mõnus tunne. Küll aga tasub silma peal hoida, et see ei läheks üle millekski enamaks. 

 

Sagedased põhjused ületreenituseks võivad olla: 

  • liiga intensiivne treening-koormus

  • liiga sage treenimine

  • treenimine organismi nõrgas seisundis (nt haiguste korral)

  • harjutuste sooritamine vale tehnikaga

  • vähene arenemisruum ehk pidev ühesugune treeningrutiin

  • treenimine läbi valu

 

KUIDAS SINA SAAD ÄRA TUNDA, KAS OLED ÜLETREENITUD SEISUNDIS?

 

Igal inimesel võib see erinevalt väljenduda. Kõik on individuaalne, kuid siiski võime üldiselt täheldada teatud muresid. Nagu nt jõu, sooritus kiiruse ja täpsuse vähenemine. Väheneb vastupidavus, koordinatsioon ning esinevad sagedasemad vead korrektses tehnikas. Esineda võib ka valu, pinge ning kurnatus lihastes.

 

Lisaks võib välja tuua:

 

  • seisak sportiklus arengus

  • treeninghuvi langus

  • isutus, seedehäired

  • unehäired

  • pulsi aeglane taastumine koormuse järel

  • suurem vastuvõtlikkus haigustele

  • puhkeoleku pulsisagedus on suurenenud üle 10 löögi/min (stress)

 

KUIDAS SAAKSIN MA SEDA KÕIKE ÄRA HOIDA?

 

Tihti võime olla pisut pimestatud. Eriti kui treenime üksi ning eesmärgid on vaja KOHE saavutada ning tahame palju ja korraga. Oluline on siiski optimaalne treeningkoormus ning ääretult tähtis ka piisav taastumisprotsess. Eriti kui treeningud kipuvad olema sagedased või intensiivsed. Taastumisprotsess algab juba peale treeningut, kus esimeste koormusjärgsete tundide jooksul on  oluline taastada vedelikukaotus ning energiavarud. Juua vett ning taastada elektrolüütide tase organismis ning tarbida kvaliteetset süsivesikut ja valku. Järgneval päeval vältida kohest tugevat koormust samale lihasgrupile. Hoida keha hüdreeritud ning täis kvaliteetset kütust. Miks mitte teha üks aktiivsem taastumine. Selleks võib olla  mõnus puhkus väljas jalutuskäiku tehes, massaaži või veeprotseduure nautides. Või nagu mainitud, siis teha järgnev treening, kuid kindlasti lasta eelnevalt tööd teinud lihasgruppidel taastuda ning koormust anda teisele grupile.

 

Tegelikult võivad teised ning ka personaaltreener öelda sulle küll, kuidas ja mismoodi oleks hea, kuid siiski pead Sina kuulama enda keha. Kuidas sa end päriselt tunned - seda tead Sina kõige paremini. Areng ning enda pushimine on olulised, kuid hoia meeles, et sa ehitad, mitte ei lõhu end. Vajadusel võta hetk - päev, kaks. Puhka ning seejärel mine püüa enda eesmärgid kinni uue energiaga.

 

Päikest,

Kirsti

Please reload

Hiljutised postitused

Please reload

Arhiiv

Please reload

Ole esimesena kursis põnevate teemade, treeningpakkumiste
ning uudistega!
 

Eesti, Estonia​

©DESIGN BY KIRSTIVAIKLA CREATED WITH WIX.COM