RASEDUSE LÕPP NING SÜNNITUSELE MINEKUST


Veidi raseduse lõpust ning sünnitama minekust ehk kuidas tegelikult ja päriselt kõik läks. Seda võin öelda, et 110% täiesti kardinaalselt teisiti kui arvasin seda esialgu minevat. Viimased kuu läks üpris kiirelt ning siia ma väga ei jõudnudki. Jõulud, aastalõpp, aastapäev ja sünnipäevad... nii oligi juba uus aasta käes. See tähendas ühtlasi ka meie väikese perelisa peatset tulekut. Oleme nüüd juba 4.päev kodus ning mõtlesin pisut kirja panna.

Samuti nagu teate, siis kirjutada ja lobiseda mulle meeldib, seega pisipoiss hetkel põõnab, mina naudin väikest hetke endale koos tassi sooja teega ning lasen näppudel vuriseda.

RASEDUSE LÕPP EHK VIIMANE KUU - RASKE, PAHA, EBAMUGAV JA VÄSINUD ON HEAD SEDA ISELOOMUSTAMA

Nagu ikka räägitakse, siis rasedus on imeline aeg, mida tuleb nautida. Muidugi, sest tegu on ikka päris suure imega siiski. Imega, mida meie kehad suudavad teha. Küll aga on iga rasedus ja kulg erinev. Iga naine ja iga lugu erinev. Samuti kui sa oled juba 10.kuu rase (jah, sest tegelikult on rasedus ju 40 nädalat, mis teeb 10 kuud), siis on sul juba vaikselt igasugune piir sellest täis.

Pisut enne jõule, noh niimoodi detsembri alguses võib-olla isegi tundsin ka juba, et enam ei taha ja jaksa. Lihtsalt ei suuda. Aktiivne oli meie kõhubeebi juba raseduse keskpaigast ja mida aeg edasi seda tugevam see oli. Lõpuks olid ikka kõik kohad valusad, sest oli tunne nagu ta viskaks siin sees end kuidagi meritähte. Jalad ribides ja mitu korda ikka tõmbas hinge konkreetselt kinni ning samal ajal põlvega kõhtu, peaga kuskile vaagnasse ja kätega paar pauku puusakonti. See oli muidugi igati hea, et beebi aktiivne oli - ta väga nautis enda elu seal.

SAMA PIKK KUI LAI EHK 159CM OLEN PIKK NING LAI OLIN LÕPUKS KESKKOHAST KUSKIL 110CM (EHK LIGI +50CM) SEE TÄHENDAS AGA...

Mu rasedus tegelikult möödus ikkagi väga hästi ja ilma suuremate muredeta. Trenni tegin jõuludeni välja ning otsustasin lihtsalt enda jaoks, et võtangi sealt maalt rahulikult. Mingeid suuri komplikatsioone ei olnud. Lihtsalt minu loomulikult madal vererõhk, kehv raua tase veres, verekonflikti risk beebiga ja lihtsalt üks üüüüüber mega suur kõht ja korralik kaalutõus (20kg). Kõht tegelikult mõõtis juba raseduse keskpaigast ja isegi veidi enne alati kuskil 3-4 nädalat rasedust rohkem kui see pidi olema. Kaal tõusis ka korralikult, aga näha oli, et see kõik läks aina paisuvasse kõhukesse.

Tegelikult juba sealt raseduse keskpaigast arvas mu ämmaemand, et tegu tuleb keskmisest suurema beebiga. Raseduse aegset diabeeti mul polnud, toitusin hästi ja suht nagu enne