KÕIKSUGU "UUED JA VEIDRAD" BEEBI LIIGUTUSED VOL 2


Nüüdseks on aega juba nii palju möödas, et olen kõhubeebi liigutusi nagu terve igavik tundnud. Vähemalt viimased 13-14 nädalat. Kui ma arvasin, et alguses on see kõik imelik ja veider, aga et ma harjun, siis... Mõtlesin natuke kirja panna, kuidas on need liigutused muutunud ja kuidas selle harjumisega on.

ÜKS TÄIESTI UUT MOODI ASI - BEEBI LUKSUMINE KÕHUS

Olin lugenud ja kuulnud küll, et luksumine on täitsa tavaline asi, mida kõhubeebi ühel hetkel tegema hakkab. Ega tegelikult kui algusest võtta polnud mul aimugi, kas ja kuidas sa saad aru, et beebi üldse liigub - sa saad aru kui see on see õige asi. Samamoodi luksumisega - et mismoodi peaks sellest aru saama... No see on jälle nii tõsi - sa saad sellest lõpuks aru, mis on õige luksumine.

Ma ei mäleta täpselt, millal ma esimest eristatavat luksumist tundsin, aga ma arvan mingi 27.nädala paiku. Lihtsalt järsku käis siuke väike põnts. Mõtlesin, et no õrnalt liigutab end. Siis juhtus samas kohas see jälle ja jälle ja niimoodi mingite lühikeste intervallide järel. Panin käe kõhupeale ja tundsingi, et kõht põksub õrnalt rütmiliselt intervallidega - selge, luksub.

Alguses ei tea ju ka, mis ja kuidas, kas on normaalne. Nüüd juba tean hästi ära, et ta luksubki päevas mingi 3-5x ning see ongi igati normaalne. Pigem on see hea märk, sest tähendab, et ta valmistub ning proovib juba nö hingata ja neelata vedelikku enda ümber. Kõiksugu refleksid arenevad, proovib sõrme imeda ning hea märk, et diafragma areneb. Kõik selleks, et valmistuda peagi juba enda saabumiseks.

PISIKESED PÕTKIMISED ON MUUTUNUD TUGEVATEKS HOOPIDEKS, KÄTE JALGADE SURUMISEKS NING PÖÖRAMISEKS JA KEERAMISEKS

Ma olen tundnud juba päris varakult ning juba varakult suhteliselt tugevalt neid kõhubeebi liigutusi. Kuna mul on platsenta tagaseinas, siis tähendab, et tunnen neid eriti hästi. Oleks platsenta tagaseinas, siis oleks ta nagu siin nö pisut ees ja ei tunneks neid ehk nii eristatavalt. Alguses ikka ehmatas ja oli niiiii harjumatu isegi pisikene põks, mis su sees käib. Reaalselt - seal sees on elusolend ja ta liigutab end. Pikalt ei tahtnud mõtlema jääda, sest ei teadnud, mida selle mõttega peale hakata haha. Muidugi on tore teada ja hea märk ju, et beebiga on kõik korras, aga tundus asi mu jaoks, millega ma ära ei harju.

Kerides edasi omajagu nädalaid, siis mu kõht on kummituba. Seal käib sõda, seal käib amokijooks, seal käib karate ja poks, maraton ja crossfit kõik segamini. Olen ikka saanud päris häid kordi kaamerasilma läbi ka, kuidas kõhust tulebki selline 3-4cm muna välja ja see laseb ühest äärest teise. Vahel istud kuskil koosolekul ja järsku näed, et särk liigub lihtsalt. Seega ei jää see märkamatuks teistelegi enam ning igati tuntavat ja nähtavad on. "Ohh nii tugevalt liigub" - ooja, mõtle kui sa tunned seda seest poolt veel.