VAHEPEAL TEGIN VÄIKESE TIIRU KA ITK EMO-SSE...PAREM KARTA KUI KAHETSEDA?


Pean kohe ära ütlema, et esmarase on kohati nii rumal tunne olla. Mis peaks ja mis ei peaks muret tekitama? Mis tunne on vale ja mis on õige? Ühesõnaga palju küsimusi, palju vastuste otsimist. Samas ma ise olen täiega inimene, kes ei taha vinguda ja abi küsida, sest ei taha kohe kedagi segada ja tüüdata.

Seega mõni juba sünnitanud naine võib küll mõelda, et mida sa pabistad. Noh ega ma tegelikult ise siin õpin ka kõike jooksvalt nagu aeg läheb ja tean väga hästi, kuidas sellistel hetkedel mõtled, et kas ja kuidas on teistel? Seetõttu ka jagan siin seda teekonda selliselt. Teadmine, et sa ei ole ainuke :)

PIGEM KARTA KUI KAHETSEDA OLEN TARGEMATELT KUULNUD. KUI IKKA MISKI TUNDUB KAHTLANE, SIIS TASUB ASJA UURIDA

Seega minnes teemasse, siis kuskil raseduse 22.nädalast hakkasin tihemini tundma ja sain ka aru, mis tähendab see, et "kõht on toonuses". Mis asi toonus on, siis tegemist on emaka kokkutõmmetega. Kõige paremini saabki seda seletada selliselt, et terve kõht tõmbab kivi kõvaks. Selline ebameeldiv raskustunne tuleb kohe peale. Toonused ise on tegelikult normaalne raseduse osa - tegemist on emaka kokkutõmmetega ja emakas ise on lihaseline elund. Mida lihased teevad? Olenevalt põhjusest tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Need toonused raseduse ajal ei tohiks olla nüüd liiga tihedad ega valulikud.

Seega mingi 2-3 nädalat oli selline rahulik. Väga hea olla, kord päevas tõmbas nagu kõhu niimoodi kõvaks ja that is it. Küll aga nädal tagasi hakkasin tundma, et jube tihti ja jube palju tõmbab see kõht toonusesse. Lisaks juures ka sellised menstruatsiooni aegsed krambivalud. Kusjuures tundsin seda eelmine nädal päevadel kui ma olin eriti rahulik. Kusjuures väga rahulikud 4-5 päeva, kus ma ei rahmeldanud üldse ringi - ei teinud ega andnud ühtegi trenni. Kusjuures jõuan ka selleni, et nüüd paar päeva tagasi enda ämmakaga rääkides - need ei ole üldse tingitud trennitamisest.

Mõtlesin, et see on nagu veidi veider, et nii tihti tõmbab toonusesse. Tunni jooksul ikka mitmeid ja mitmeid kordi. Selline naljakas tunne kõhus. Mõtlesin, et pole midagi läheb üle. Öösel ei lasknud need toonused samuti mul väga magada ja olla. Kõht oli kõva ja raske oli olla... Hommikul mõtlesin ka, et ma ei tea - kas nii tihti ja nii palju on okei või ei? Kardo ema ütles ka, et tegelikult jube kahtlane, Kardo ise mõtles ka, et pigem karta kui kahetseda. Mina - inimene, kes ei taha ÜLDSE abi küsida ja vinguda... siis helistasin ämmaemanda infotelefonile.