Hiljutised postitused

Arhiiv

Ole esimesena kursis põnevate teemade, treeningpakkumiste
ning uudistega!

NÜÜD VIST JÕUAB VAIKSELT KÄTTE SEE "PÄRIS RASE ON OLLA JUBA" AEG


No tõesti ma ei jõua ära öelda ja imestada, kuidas see aeg lendab. Praegu tiksub viimane nädal ning peale seda algab juba 7.kuu rasedust. Sellise tempoga ei jõua veel pooli asjugi enne ära teha haha, aga samas tasa ja targu ning ei torma. Tegelikult nüüd vist võib öelda, et tunnen end isegi täitsa rasedana.

ENDISELT KÕIK ON SUHTELISELT MUREVABA JA NO TÕESTI MA EI SUUDA ÄRA TÄNADA KUI HÄSTI LÄINUD. KUS ASI HETKEL ON EHK PISUT RÄÄKIDES NÜÜD SELLEST KÕHUST.

Seni nagu ka eelmistest postitustest lugeda või kui instagramis silma peal hoida, siis olen rääkinud, et läinud on mul päris kenasti. Pole süda paha olnud, pole valusid, energiat on, pole probleeme muresid. Üldpildis tegelikult ei ole praegu ka midagi häda, aga tunnen küll, et natuke rohkem olen hakanud ohkima ja ähkima :D täpsemalt siis...

"No sul ka lõpuks ikka tulevad need normaalsed raseda sümptomid" kuulsad sõnad mu elukaaslase poolt.

Samas ma mõtlen, et omajagu veel minna, jällegi... mida ma ajan omajagu juba käidud ka tegelikult ning vast ongi aeg. Mis oli paljude puhul suurim imestus oli tegelikult mu kõhu suurus. See lõi päris kiiresti väikese punu ette ning hakkas kasvama. Ise arvasin, et trennitüdruk, hoiab pikka aega seal väiksena. Küll aga ei saa anatoomia vastu. Nagu mul ka ämmaemand ütles, siis olengi keskelt niivõrd kitsa keskkoha ja puusaga naine, et mul ei ole tal lihtsalt laiusesse kasvada ja emakas hakkas kohe end koguma ette poole. Nüüdseks on mul kõht ikka päris suur kui aus olla... olen küll piltidel hoidnud teda ehk veidi sellise nurga all, et kavalalt pole nähagi, but oh boy.

Mõni on öelnud ka, et oi küll sa oled juba suur, et lähed sünnitama? Oi nii palju veel minna ja juba nii suur - kui suureks sa lähed siis? - no ma ei tea... ütle sina mulle siis :D. No tegelikult ma tean ja päris suur ta on, aga olen ise päris lühike 159cm naine ning minu proportsioonidega ta ongi juba suur. Tõesti ma arvan lõpus, et sama pikk kui lai. Sentimeetreid on päris hea ports kogunenud ja kilosid on ka omajagu parajalt juba.

KÜLL AGA TASAPISI HAKKAVAD JUBA ( JUBA?!?!) TULEMA TÜÜPILISED RASEDA PISIKESED HÄDAD

Nüüd tunnengi, et see kõhuke hakkab neid "rase olla" tundeid peale ajama. Mingi viimase nädala jooksul ma olen tundnud end üpris väsinuna. Kuigi muidu mul energia täiesti laes ja raseduse teine trimester peaks olema ju hiilge aeg, siis natuke väsimus on peal. Tegelikult endale aru andes, siis torman päris mitmel rindel oma turundustegevuste, treeningute, nõustamiste ja kooli asjadega ringi ka. Pane sinna juurde aeg endale, kallimale, sõpradele ja hingetõmbele. Samas jällegi on see hoidnud mind terve aeg tegevuses ja mulle tõesti meeldib ringi askeldada.

Samas eks ma tegelikult tasapisi neid toimetusi vaiksemaks tõmban. Mitte maha, aga vaiksemaks, et ikkagi mõnusa tempo ja hea enesetunde ning energiaga seda kõike nautida ka. Ma arvan, et ma võiks viimase hetkeni ka anda trenne ja toimetada, teha tööd. Ma oleks see, kellel veed tulevad ära ja ma ütlen Kardole, et "oota ma teen selle trenni lõpuni, siis kohe lähme". Igatahes kerge väsimus on peal, sest omajagu pingeid jagub ka. Kuna intensiivsem askeldamise osa on mul planeeritud veel terve september ja oktoober, siis tean, et selle aja tahan pingutada. Novembri algusest tõmban aja maha ning naudin seda aega koos detsembriga ning ei jookse päris 110% ringi, aga pisut vähem ja stressivabalt!!! Minu juures äärmiselt oluline asi, mida ma pean juba enne veidi häälestama.

ÖÖSEL MAGADA VÄGA EI SAA NING ÄRKA 6X ÜLES, KÄI VETSUS JA SIIS KÄI TOAS RINGI, ET ENDA KONTE SIRUTADA. VAHEPEAL SAA KÜÜNARNUKIGA LÄBI UNE ELUKAASLASELT KA MÜKSU JA KEEGI TEINE MÜKSIB SAMAL AJAL KÕHUS

Viimase nädalaga ma tunnen juba ka, et vist see raskus on omajagu, mis juba vaagna peale surub. Kui keegi veel ei tea, siis raseduse ajal sa magad põhiliselt ainult küliki... või noh magadki tegelikult, sest kõhuli sa ilmselgelt ei saa. Selili sul ei ole esiteks pikalt mugav ja tunned, et pea hakkab ringi käima ning hakkab kergelt paha. Samuti ei soovitata kuskil peale poolt rasedust selili olla, sest vaagnapiirkonnas on raskus harjumatust kordades suurem ja kõhubeebi surub just muidu nende veresoonte peale, mis annavad sulle ja talle korraliku verevoolu koos hapnikuga.

Hommikuti ma venitan mingi 5ni, isegi 6ni venitan ära, aga mõni öö olen juba ärganud kell 3 ka (no kui 6x ärkad öösel, siis oled tihti üleval) ja vaadanud seda voodit, et ma lihtsalt ei suuda enam pikali visata. Päriselt ka... Kuna mul tegelikult on ka alaseljas skolioos ja mul on selgroog kõver tegelikult (üks lüli reast väljas), siis seetõttu hakkan tundma sellist kerget pinget sabakondis ka. Mul ikka vanaema naeris, et :" noh alguses läks nii hästi, et lõpus oled pikali". Ma ütlesin, et misasja siuke jutt kohe tagasi ei ole midagi! Endast parima ma annan ka, et liigutada ja endiselt mitte pikali jääda ja olla. No jah, näha on, siis pikali ma olla ei taha. Tunnengi end just hästi kui ma liigun ringi. Endiselt selle suhtumisega ma lähen edasi nagu ma algusest peale olen võtnud! :)

Seega endiselt mul läheb päris kenasti ja otseselt ju midagi häda ei ole. Pisut on veel minna ka, aga vot see kõht paisub ikka hästi ning on juba vaikselt omamoodi raskus. Eks tegelikult ole harjumatu ma arvan nagu beebi liigutustega. Ma ausalt.. no ausalt ütlen, et ta surub oma väikest jalga läbi selle kõhu juba päriiiiiiis hästi - nüüd ma sellega juba harjunud.

Eks sama ole ka selle muutuva raskuskeseme ja mina-pildiga. Seega väikene update, kuidas ja mis läinud on. Kellel on mingeid küsimusi või muresid jagada, siis mulle võid alati julgelt kas või instasse kirjutada! :)

Päikest

Kirsti

PS! Igapäevastel hetkedel ja toimetustel saad silma peal hoida Instagramis @kirstivaikla

#rasedus #lapsed #lapseootus #blogimine #perekond #personaaltreener #turundus #turunduseprojektijuht #toitumisspetsialist #toitumisnõustaja

 

Eesti, Estonia​

©DESIGN BY KIRSTIVAIKLA CREATED WITH WIX.COM