KÕHUBEEBI LIIGUTUSED - IMELINE VÕI ...IMELIK?!


Mõtlesin, et tegelikult teemasid, millest kirjutada on palju ning miks mitte lõhkuda nad veel väiksemateks tükkideks. Üks raseduse ma arvan ootatumaid aegu on see, millal sa tunned kõhus neid liigutusi. Kõik ju räägivad sellest imelisest hetkest. Ootad ka ise, et no nii - kuidas see on ja millal see juhtub?

ALGUSES TUNDSIN KERGET MULLITAMIST, SELLIST "VEIDRAT" ÕÕNEST TUNNET KÕHUS. MÕNED NÄDALAD HILJEM OLI JUBA TUNTAV PÕKS

13.nädala ultrahelis olles mainis ämmaemand, et võin esimesi liigutusi juba kuskil 17.-18.nädalal tundma hakata. Olime tegelikult see periood just ka reisil, seega teadsin, et kuskil seal kandis see juhtuma peaks. Tegelikult hakkasin enda arust juba sellist õõnest mullitavat tunnet tundma kuskil 15.nädalal. Lihtsalt tunned, et kuidagi... no väga raske on seletada seda, aga midagi on teistmoodi.

Küll ma ikka ise ka kergelt torkisin seal kõhtu, hoidsin kätt vastas - no nii nüüd ehk on midagi? Paar korda olin juba päris kindel, et midagi oli, aga täpselt ju ei tea ka, mida oodata või kuidas see tunduma peaks? Kuskil eelviimasel reisi päeval, mis oli nädal 17, peesitasime Malaga rannas. Kardo vorpis mulle liivasisse rannatooli, et ma päris selili lamama ei peaks ja nii ma seda päikest seal nautisin. Järsku tundsin enda arust ühte esimest tuntavat põksu. Ise veidi päikesest uimane ka, tõusin istukile ja panin käe kõhu peale. Tundus nagu esimene kord selline tuntav, aga... jällegi päris kindel pole.

Vot nüüd ma tean küll, millal saab kindel olla! Olime reisilt tagasi ja 18.nädal. Mu päevad on päris pikad ja aktiivsed ning õhtuti proovime ikka pisut koos aega maha võtta. Vaatasime diivanil lebos mingisugust filmi. Kardo jääb tavaliselt kuidagi mul seal jalge juures diivanil magama (võimatu koos mingit filmi või seriaali vaadata) ja järsku käis reaalne kick seest poolt vastu kõhtu. Ma TÄIEGA ehmatasin ja ütlesin kõva häälega: "OMG wtf mis asi see oli?!?!" hahahha, ausalt ma täiega ehmatasin ikka. Kardo see võpatas ka püsti, et mis nüüd juhtus.

ESIMESED LIIGUTUSED OLID AUSALT ÖELDES (ÄRGE SAAGE VALESTI ARU!) PIGEM MINU JAOKS IMELIKUD KUI IMELISED. EKS LIHTSALT MIDAGI UUT JA TÄIESTI HARJUMATUT

Siis ma vaikselt surusin näppudega samasse kohta, kus seda tundsin ja oli jälle. Küll aga olid nad veel piisavalt nõrgad, et Kardo oleks neid tundnud. Mina jällegi siit seest ju tunnen väga hästi. Ma ei osanud kuidagi olla või reageerida. Loomulikult jube õnnelik (ud), et beebi liigutab kõhus ja kõik on hästi. Teisalt see oli nii weird sensation ja ma mõtlesin, et appi - kuidas ma sellega ära harjun.

See oli kord, kus ma olin kindel, et ta annab enda olekust meile märku. Peale seda hakkas kujunema nagu kerge rutiin, kus tundsin, et ta hakkab ringi möllama. Mõtlesin, et mis siis saab kui suuremaks kasvab... noooo fast forward mingi 1.5 kuud ja päris head paugud käivad juba. Mingi nädalake läks, siis hakkas ka mul elukaaslane neid juba ilusti ise oma käega tundma. Kuskil nädal 20 tabasin esimesed põksud juba läbi kaamerasilma ka.

TEGELIKULT MÕTLEN KINDLASTI 2 KUU PÄRAST TAGASI, ET SEE POLNUD VEEL MIDAGI... NAGU MULLE ÖELDUD, SIIS "OOTA KUNI PANEB RIBIDESSE NII ET HING KINNI"