RASEDUSE ESIMENE TRIMESTER EHK ESIMESED KOLM KUUD

RASEDUSE ESIMENE TRIMESTER EHK ESIMESED KOLM KUUD

September 9, 2019

Kui muidu ei saa aru, et aeg lendab, siis praegu küll saab... tegelikult on juba pisut üle poole rasedusest möödas ning usun, et nüüd on hea aeg võtta kokku esimene trimester. Kuidas ma üldse teada sain, millal ma sain, kuidas kõik oli ja mis mind terve selle trimestri vältel saatsid?

 

AUSALT ÖELDES MA OLIN NII KINDEL, MIS TULEMUS ON JUBA ISEGI ILMA SÜMPTOMITETA

 

Kusjuures see naiselik kuues meel on päriselt ikka ülivõimas. Nagu ma oma esimeses selle teemalises postituses mainisin, siis mul on enne olnud rasedusega paar kokkupuudet. Nendest ma küll pikemalt rääkida ei soovi, kuid need kogemused kinnitasid ka seekordset tunnet. Seda ei oska isegi seletada enne kui ise kogeda, aga sa oled ise lihtsalt nii kindel ja sa tead, kuidas asjad on.

 

Ma ärkasin üles ja mul käis see mingi klõks ära, kus kõik klikkis ja ma teadsin - ongi vist nii! Sina tunned ikkagi iseennast kõige paremini ja kohe kui midagi on veidi teistmoodi, sa peaksid seda üldiselt märkama. Alguses ei pane sa küll seda ehk millegi erilise pähe ja siis järsku mõtled, et oota... kuidagi jube ühte auku lähevad kõik need mõtted.

 

TEADA SAAMINE NING ESIMENE ARSTIVISIIT - KINNITUS NING ESIMENE HINGERAHU MOMENT

 

Teada sain tegelikult juba 3 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust, aga kohe ei julgenud ikkagi suurt rõõmu tunda. Pigem oli sees hirm, et kohe ei tasu hõisata. Pisut ootamist mõned päevad ja tegin veel paar testi (ma ei tea, kas keegi tulevastest või praegustest emadest, kes seda loevad üldse suhestuvad, aga ma tegin debiilselt palju neid teste tegelikult .. ma isegi ei tea miks. Oli vaja kinnituse kinnitust ja selle kinnitust vist). 

 

Mõtlesin, et kohe kiirelt panen endale arsti juurde aja kinni, sest üks asi, mis oli kindel, siis ümberringi on päris korralik beebibuum. Hea, et ma seda tegin, sest sain endale ilusti aja ning mingit probleemi sellega ei olnud. 7.nädalal käisin ITK-s ämmaemanda esmasel visiidil ja arvele võtmisel. Jube hirm oli selle esimese ultraheli ees, aga kohe kiirelt oli näha, et kõik on hästi. Loode vastas pikkusele ning süda juba tugevalt tuksus. Kivi langes südamelt ja asi muutus aina enam reaalsemaks.

 

SÜMPTOMID JA VAEGUSED, MIS ESIMESE TRIMESTRI AJAL VÕIKSID JA VÕISID PAINATA

 

Ma olen üks nendest õnnelikest, kel on vähemalt antud hetkeni rasedusega väga vedanud. Olen saanud selle kergema ja muretuma teekonna. Kordagi päriselt paha mul ei ole olnud, oksendanud ma ei ole. Mingeid imelikke valusid, võimetust ega probleeme mul ei ole esinenud.

 

Väsimus - minu vast nö kõige suurem sümptom oli esimene trimester väsimus. Ma sain ka tänu sellele kohe ja nii kiirelt juba aru, et midagi on mu kehaga toimumas. Lihtsalt tegu on sõnadesse pandamatu väsimusega. Sa ei tee midagi, aga sul lihtsalt ei ole grammigi energiat millegi tegemiseks. Ma muidu super hommikuinimene ja toimetan õhtu hilistundideni. No mul ikka oli neid hommikuid küll, kus ärkasin oma tavapärane kell 5-6, lugesin pool tundi raamatut ja siis vajusin poole pealt ära ning tegin oma 45-minutilise "hommiku uinaku". Kuna mul on õnneks sellised tegemised töö-alaselt, kus ma ise sätin oma graafikut ja toimetusi, siis väga hullu ei olnud. Ainuke mure oli see, et enamus mu personaaltreeninguid on ikkagi pigem õhtustel aegade. See oli üks tõeline võitlus ma ütlen. Ja üldse kuna ma super aktiivne inimene, siis see oli ikka nii mu tsoonist väljas. Lihtsalt kõik oli 20x väsitavam ja see sundis võtma rohkem aega maha, mitte end nii palju piitsutama. Puhkama ja tegelikult hindama seda ja kuulama oma keha veelgi enam.

 

Iiveldus & isud - Seega iiveldusest ja oksendamisest mina isiklikult pääsesin ja olen väga tänulik selle üle. Isude osas nii palju, et mul oli mingi veider periood suhteliselt alguses, kus paprika ja roosi limonaad oli jube teema. Nüüd nagu... ma ei tea, mis kombo see isegi selline on ausalt :D. Ainuke periood, kus mul ehk oli kõige ligilähedasem sellele "paha olla" tundele oli siis kuskil nädalad 6-8 ja mu jaoks oli tervislik toit lihtsalt niiiiiii NO GO. Ausalt... juba mõte mingi praegut kanast, köögiviljadest. Värskest salatist või lihtsalt kurgi hakkimisest oli nii vastu, et ma kohe peatasin end seal samas. Isegi ei hakanud proovima ja edasi mõtlema ega lasknud end viia sinnamaale, et mul olekski nüüd jube halb hakanud. Mis aga oli veider, siis ma suutsin süüa toitu väljas olles. Küll aga ma ei osanud öelda, kas ma homme enam seda sööks, mis eile, seega üks veider 2 nädalat oli.

 

Pisut käest ära oli küll see värk, proovisin teha häid valikuid, aga rasvane ja süsivesikuterikas tundus ainuke hea asi, mis oleks kõne all. Mõtlesin ka, et ah mis seal ikka nagu päriselt. Kui mulle ausalt ka ainuke asi, mis läheb kurgust alla on Rimi külmutatud pitsa ja kaneelisaiad, siis ma teen seda ja proovin nii palju kui ma saan ka puhast toitu vahele lükata. Aus olla, siis suht hirmus oli juba selle 2-nädalase perioodi lõpuks "nüüd ongi kõik... nii ongi. Täitsa pekkis lihtsalt". Aga üks hommik ärkasin ja mingi klõks oli jälle käinud. Järsku oli ainult salati, köögiviljade ja puuviljade ning kõige värske isu. Ausalt, ma olin nii õnnelik you have no idea. 

 

Keha muutused - Ma arvasin päriselt, et olen üks nendest, kes käib 6.kuuni ringi ja midagi ei paista. Joke's on me, sest ma olen 6.kuu rase ja üpris ümmargune pall juba. Tegelikult hakkasin enda kehas päris kiiresti muudatusi nägema. Esimene asi olid muidugi rinnad, mis lihtsalt... no ma ei tea oleks nagu väikese töö vahepeal teinud nendega. See on see aeg, kus su keha on veel üldiselt sama. Naudid veel oma praegust mina, peenem piht, suurem büst, õnnelikkusest särad ka veel - imeline! Kuna alati tegelikult lööb mul sellel ühel perioodil kuus pisikese "padjakese" naba alla, siis hakkasin iga nädal märkama, kuidas see padi aina rohkem end kogus. Juba nädal 8 oli ikka siuke punn ees, aga pigem selline "üks taldrikutäis liiga palju" kõht. Kõrge pihaga trennipükstega varjas kõik ära. Aga nädal 10 oli see punn juba jälle palju suurem. Siis oli näha juba mõningaid pilke, sest kes oskas märgata ja teadis, see sai aru. Teised olid jälle sellise küsiva pilguga - "Kas Kirsti ei tee enam trenni? Kas toitumine on käest ära... mis toimub?". Ehk siis minul hakkas suhteliselt varakult kõht juba paistma ning tasapisi venima ja kasvama. Tegelikult ma pigem võtan selle tasapisi algusest peale kosumise kui et ühel hommikul järsku ärkan ning olen pall. Annab mu kehale, mulle endale ja mu nahale aega venimiseks ja harjumiseks. 

 

TEINE ULTRAHELI EHK LOOTE KROMOSOMAALNE UURING - RISKID NING ESIMESE TRIMESTRI LÕPETUSEKS SUUR TEETÄHIS LÄBITUD. ÜKS EHMATUS OLI KA ENNE VEEL...

 

Kõik kulges päris hästi kuni 9.nädalani, mil mul oli ka väike ehmatus ja pöördusin kindluse mõttes rasedate EMO-sse. Ma väga ei tahtnud sinna minna... Ehk on mõttetu ja põen üle, aga no selleks see ju ongi. Ehmatus seisnes selles, et nägin veidi määrimist (siin on väga naiste jutud meil!), mis ei olnud nagu okei värvi. Süda vajus kohe saapasäärde ja sada mõtet oli peas. Oli korraks tunne, et minevik kordab ennast. Mõtlesin, kas minna või ei. Kardo oli ka just tol hetkel Eestist eemal ja olin tegelikult suhteliselt üksi oma asjadega. Ainult mõni üksik inimene veel teadis, mis toimub. Käisin EMO-s ära ning oli tekkinud väike verevalum ehk hematoom. Ei tea millest, kuid tegu millegi hulluga ei olnud. Oli lihtsalt soovitus võtta nädal aega rahulikult, hoiduda trennist ja puhata (raske seda teha kui oled treener...). 

 See oli ainuke ehmatus või murekoht esimese trimestri ajal. Peale seda 12.nädalal käisime juba enda teises ametlikult planeeritud ultrahelis, mis oli loote kromosomaalne uuring. Vereproovid ning ultrahelist saadud info põhjal vaadatakse üle, mis on riskid ja kui kõrged nad on. See oli ka esimene kord tegelikult kui mu elukaaslane oli kaasas. Ta arvas, et ta näeb lihtsalt mingit (oota ma pean ütlema nagu tema ütles seda)... "no ma arvasin, et ma näen lihtsalt mingit paigal oleva tite pilti, aga see oli ikka nii haige, kuidas ta seal mingi ringi hüppas ja siples igate pidi (pane siia juurde naljakad käežestid)". Seega tal oli väga sürr ja väga lahe näha seda, kuidas oligi juba täitsa beebi moodi pilt ees ning lihtsalt siples ja põksis. Endalgi oli sürr näha, sest sellist pilti ma polnud ise enne oma silmaga näinud. Mõtlesin juba hirmuga, et oi kui ta suurem on, mis siis saab. Siin ma nüüd olen - ta peksab nagu segane :D , aga sellest juba järgmise trimestri postituse juures. 

 

Kõik riskid olid meil madalad, mingeid murekohti ei olnud. Lihtsalt beebi oli nii aktiivne, et tükk tegu oli saada ta südametöö fikseeritud ja löögid kuulatud ning kuklavolt mõõdetud. Siiski saime selle kenasti tehtud ja nö rohelise tule, sest juba järgmisel nädalal oli meil planeeritud 3-nädalane reis, kus oli omajagu lendamist sees. 

 

ESIMENE TRIMESTER LÄKS TÕESTI NAGU LENNATES...

 

Tegelikult läheb see lennates vist enamiku lapseootel naiste jaoks. Paljud saavad alles kuskil 6.nädala pealt üldse teada ja tegelikult see esimesed 4 on ju nagu ta on. Su keha käib läbi nii palju hormonaalseid muudatusi, et see on loomulik kui võtab su rajalt maha. 

 

Iga inimene on ikka nii erinev ja seda olen ma alati rääkinud treeningute, toitumise ja mõtteviisi suhtes. Sama on ka rasedusega, sest tean praegu tuttavaid, kellega ma isegi ei saa võrrelda oma lugu. Siiski on hea, et me jagame teineteisele oma kogemusi, et meil oleks teinekord teadmine, kuidas olla targem. Milleks ehk olla valmis ja kuidas kõigega hakkama saada. 

 

PS! Arvasin siin juba, et ma olen hullult suur ja vaatan end nüüd haha :D Kindlasti mõtlen seda sama jälle kuskil 2 kuu pärast.

 

See on siis minu üpris pikk kokkuvõte raseduse esimesest trimestrist üldises võtmes. Loodan, et sulle meeldis lugeda ning said ka endale siit midagi kõrva taha panna või leidsid mingeid kohti, kus samastuda. Kindlasti kirjutan peagi juba eraldi ning pikemalt treeningutest ja toitumisest raseduse ajal. 

 

Seega ole ootel ning alati võtan hea meelega su küsimused ja mõtted vastu. Pane nad julgelt teele!

 

Päikest

Kirsti

 

PS: igapäevastel tegemistel võid hoida silma peal Instagramis @kirstivaikla

Please reload

Hiljutised postitused

Please reload

Arhiiv

Please reload

Ole esimesena kursis põnevate teemade, treeningpakkumiste
ning uudistega!
 

Eesti, Estonia​

©DESIGN BY KIRSTIVAIKLA CREATED WITH WIX.COM