MILLEGA MA ÜLDSE TEGELEN? MIKS MA JAGAN, MIDA MA JAGAN? KOOLIST, TÖÖST

MILLEGA MA ÜLDSE TEGELEN? MIKS MA JAGAN, MIDA MA JAGAN? KOOLIST, TÖÖST JA ELUST...

August 29, 2019

Huhh pole ikka päris pikka aega seda bloginurka siin lahti teinud. Tundsin, et peale eelmist rasket aastat tuli selle aasta algus veel kiiremalt ja rutakamalt, tegusamalt peale ning aus olla tõmbas ikka auru välja küll. Kui ühel hetkel miski ei tundu mu jaoks 110% õige ja ei tule nii vabalt, siis usun, et seda teha ei tohi. Seega tahan alati rääkida ja kirjutada kui mul päriselt on hinges ka see tunne, et nüüd on hetk.

 

Praegu tunnen küll, et ega see eluke sellessuhtes lihtsamaks ei ole läinud, aga kuidagi teine hingamine on veidi peal küll. Proovin jälle rohkem end otsida ja leida. Tuli tõesti peale tuhin kirjutada ning jälle oma mõtted välja saada, sest see on mulle omamoodi väljendusviis. Mis parem viis uue hingamise kick offiks kui veidi rääkida ehk millega ma siis üldse tegelen ja miks ma teen ning jagan, mida jagan. Eriti kuna vahepeal on kindlasti uusi lugejaid peale tulnud. 

 

KES ÜTLEB, ET SA PEAD MINGIKS ELUAASTAKS OMA PLAANI PAIKA PANEMA JA SIIS ONGI KÕIK. NII JÄÄBKI? LUKUS? EHK MILLEGA MA ÜLDSE TEGELEN?

 

Tegelikult koolitee lõppes mul TalTechis juba mõned aastakesed tagasi. Tervis ja inimkeha on mind alati huvitanud ning teadsin juba varakult, et selles valdkonnas ma tulevikus ka ennast näen. Küll aga mis võtmes täpsemalt, seda näitab tulevik. Eriala valik oli mul juba ammu selge - geenitehnoloogia (puhas teadustöö), mille bakalaureus sai lõpule viidud. Astusin kohe edasi ka magistrisse tervishoiutehnoloogia erialal (meditsiin+IT), kuid peale poolt aastat jätsin oma õpingud pooleli. Kui ma aus olen, siis see oli tol hetkel jube hirmus ja imelik otsus, aga üks kõige paremaid otsuseid kui nüüd tagasi vaadata.

 

Magistrisse astumine oli selline turvaline valik - tegelikult ju mitte miski ei muutnud. Oleksin endiselt oma rütmi järgi käinud koolis, tööl. Tegelikult täielik mugavustsoon, sest kui aus olla ma ei olnud millegipärast täiesti kindel, et ma tahan kohe magistris jätkata. Ma tundsin, et mu võhm on lihtsalt praegu otsas. Õnneks või kahjuks ma pole kunagi olnud inimene, kes laseks teistel öelda, mida ma tegema peaksin seega pere arvamus mul mingiks takistuseks ei saanud. Eks ikka tuli sellist tüüpilist “ah, tee ikka lõpuni”, aga milleks? Milleks lihtsalt teha ...lihtsalt NIISAMA teha midagi lõpuni tegemise pärast? Täiesti mõttetu minu arust... ma teadsin, et ma ei taha oma tasuta haridust esiteks raisata, teiseks ma ei tee seda täie hingega hetkel ja ma ei võta sellest seda, mida ma võiks ning kolmandaks aeg oli hetkel millekski muuks.

 

Juba baka viimasel aastal hakkas mind tegelikult rohkem huvitama turundusvaldkond. Kommunikatsioon ning kõik sellega seonduv seega haarasin igal hommikul kohvi kõrvale mõned artiklid ning laiendasin silmaringi. Peale ülikooli tegin ühe tobeda töövaliku aktiivmüügi koha pealt (ei tahtnud tol hetkel eriaalselt tööle minna), mis tegelikult oli jällegi õige otsus. See pani mind täiesti kastist välja vaatama ja tegelikult oli vastus oma nina ees. Mul küll ei olnud mingit turundusalast haridust, küll aga tahe ning õpihimu, pisut ka juba täitsa asjalikke teadmisi.

 

ÄRA KARDA TÄIESTI TUNDMATUID UKSI JA VÕIMALUSI, SEST NEED AVAVAD JÄRGMISED UKSED NING NEED JÄRGMISED UKSED. KUI SUL ON TUNNE, ET "MA EI TEA, MIS EES OOTAB", SIIS SA ASTUD OMA MUGAVUSTSOONIST VÄLJA

 

Kandideerisin ühte välimeedia ettevõttesse välimeediaplaneerijaks teadmata absoluutselt, mis mind ootab, kuid tööle mind võeti. Olen alati päris osav sõnasepp olnud ning vestlustel läheb alati libedalt. Veetsin seal ettevõttes 1.5a, mille jooksul ma sain tegelikult nii palju korda saadetud. Kahjuks küll minu isiklik positsioon mind nii võrd edasi ei arendanud, sest ma tunnen, et väljakutsed ammendavad end päris kiirelt. Siiski suutsin igal sammul kõrvataha panna kõik teadmised turundus-uuringutest, analüüsidest ning tegevuskavadest. Samal ajal endiselt end igapäevaselt harides, koolitustel käies ning lihtsalt õppides. Ei läinud palju aega mööda kui hakkasin vaikselt vastu võtma turundusalaseid pisikesi projekte ning asusin lihtsalt teole. Lisaks lükkasin hääled sisse oma blogile, millest nüüd on välja kasvanud lisaks ka minu kui treeneri visiitkaart.

 

 

Kuigi ma ei olnud hingega antud põhitöö juures, siis tegelikult võtsin sellest parima ning kogu selle aja kõrvalt harisin end kuidas sain. Turundusalaselt ning tervise osas, sest see ei ole kordagi kadunud. Harisin end lisaks teaduslikule nurgale ja treeningute poole pealt ning läbisin erinevaid koolitusi - nüüdseks olen ka juba personaaltreenerina 10 kuud toimetanud. Kannapöörde tegingi tegelikult kui aastanumber vahetus ja ette tuli 2019 - ütlesin, et 1.jaanuarist on minu 9-5 kontoritööga kõik. Ma võtan oma julguse, oma teadmised ja oma südikuse kätte ning võtan ühe suure hüppe. Vaatame mis saab, sest mis on kõige hullem, eks? 1.jaanuarist tegelikult asusingi juba täitsa täis tegemistega personaaltreenerina aktsiooni ning jätkasin turundusprojektidega enda tehtud väikse ettevõtte alt osutades teenust.

 

Hetkel toimetan just samal lainel - personaaltreener (toimetan GYM! Eestis) ning turunduse projektijuht erinevate projektide raames ( millest suuremalt Boost Yourself). Siia juurde lugematud vahvad tegemised, mis kuvavad tagataustal ja millest kohe suurelt rääkida veel ei saa. Igatahes siin on üks pikk eeljutt sellele, kuidas ma olen siia jõudnud ja mida ma üldse teen päevast päeva.

 

See otsus 1.jaanuaril teha oli kõige õigem üldse. Ma olen inimene, kes vajab vaheldust, ma vajan olla iseenda aja peremees ja ma pean iseennast pushima. See toimib ainult siis kui mul on õiged sihid ja eesmärk, sest sel juhul ma tean, et ma teen seda kõike hea meelega - seega ma pushin ennast edasi. Selline see ring täpselt ongi. Muidugi on kõigel sellele ka tegelikult omad plussid ja miinused, sest kui aus olla, siis ma ei lõpeta kunagi töötamist. Iga päev on midagi, iga tund on midagi. Olgu hommikul 6 äratus ja esimesed askeldused, vahel hoopis võtan hommiku endale ja toimetan asju teisel hetkel, kuid selle võrra kontsentreeritumalt ja kiiremini. Vahel venivad õhtud töölainel kella 22-ni välja, kuid selliselt mulle meeldib. Mulle on oluline, et see, mida ma teen - ma teen seda hingega ja päriselt ka südamest.

 

Ma ei suuda olla kasti surutud ja ma ei funktsioneeri 9-5ni nii hästi nagu seda ühiskond ette näitab. Ma olen täielik hommiku inimene ja multitasker. Seega pean hakkama juba hommikul toimetama ja kui palju on kella 9ks juba ära tehtud? Vahepeal võtan turunduse vahele personaaltreeningud, siis jälle nokitsen mõne plaani või artikli kallal. Vahepeal lõuna sõbrannadega, enda trenn ning järgmised särasilmsed, kes ootavad trennis higiseks saamist. Mu kontoriks on mõnus kodurõdu, kohvikud, isa juurde sõites kõrvalistuja toolis nokitsedes või mis iganes tundub hetkel parim koht ja võimalus töölaineks. 

 

MIKS MA JAGAN SEDA, MIDA MA JAGAN? TÄITSA AUS OLLA, SIIS...

 

Ma olen üks ilgelt suur jutupaunik. Päriselt ka! Ma olen seda alati öelnud, aga ma olen täielik inimeste inimene ja nii lihtsalt on. Ma olen inimene, kellele meeldib arutleda erinevatel teemadel, kellele meeldib õppida ning avastada, keegi kes alati proovib ka teiste kogemustest õppida ning midagi endaga kaasa võtta. Oi kui tihti me Kardoga järsku avastame end reaalselt ühel hetkel rääkides sellest, et poest on WC-paberit vaja ja teisel hetkel räägime mingist universumi mõttest ja miks me üldse oleme, kus me oleme... Aga see selleks, näed juhtub jälle! :D

 

Tahan enda mõtted kirja panna, sest ainult üksi oma mõtetega võib päriselt ka ikka hulluks minna. Alati on tore leida mõttekaasalasi ning sel samal põhjusel - ehk olen oma ideedega samuti kellelegi teisele mingil moel silmi avardav, panen millegi üle mõtlema või suudan olla mingil moel toeks ja kasulik. See ongi põhjus, miks ma olen alati enda mõtteid või enda tegemistest kilde jaganud.

Mõnes mõttes on mu enda jaoks jälle selline huvitav aeg, sest kohati on päris kadunud omadega olla, kohati tunnen, et kõik on nii in place. Vot see on ka üks suur põhjus, miks mul tuli selline hea tuhin jälle kirjasulg näppu haarata. See on täiega okei nii tunda ja sa ei pea enda elu käiku olema etteplaneerinud ja see ei pea minema kogu aeg ainult selliselt nagu keegi teine sulle ütleb. See on täiesti normaalne, et su prioriteedid, eesmärgid muutuvad. Juba praegu küpseb mu peas nii palju mõtteid järgmisteks tegevusteks. Kui ma aus olen, siis  ega mina ei tea ju kas ma 5 aasta pärast enam annan trenne ja teen turundust. Kas ma üldse teen neid asju, mis ma praegu teen? 

 

Ja tead? See on täiesti okei ning ma isegi ei põe. Samuti ei peaks seda sina tegema! Tahangi kõigest tasapisi kirjutama hakata ning mõtteid jagada. Ole valmis, sest ideid on mul palju. Nii tervise, elulise, kooli ja tööga seotud teemadel kui ka uutest väljakutsetest, mis muudavad elu. Samuti olen põnevate teemade ja ideede osas alati ootel ja üks suur kõrv!

 

Päikest

Kirsti

Please reload

Hiljutised postitused

Please reload

Arhiiv

Please reload

Ole esimesena kursis põnevate teemade, treeningpakkumiste
ning uudistega!
 

Eesti, Estonia​

©DESIGN BY KIRSTIVAIKLA CREATED WITH WIX.COM