KALLIS INIMENE - MUL ON HÄBI JA KUSKILT LÄHEB PIIR


Nii… järgnev on midagi hoopis teistsugust kui muidu võib kohata mind kirjutamas. Hoopis teistsuguses kirjapildis kui seda muidu näha võiks. Pigem filtrita ja veidi toorelt, kuid siiski jäädes piisavalt sündsuse piiridesse. Miski on mu sees viimased nädalad korralikult podisenud ja tunnen, et nii mõnelgi meist oleks vaja sellele pisut rohkem mõelda.

Kuna esimese tulihingeliselt kirja pandud meistriteose suutsin neti sügavustesse igaveseks kaotada, proovin sama siiralt ja hingest taas kõik teksti näol edasi anda. Antud tekst ei ole kellelegi otseselt suunatud, vaid pannes meid kõiki rohkem mõtlema enda tegudele ja enda sõnadele. Sellele, mis on ümberringi.

ALUSTUSEKS

Ma ei ole mitte ühelgi aastal enne kunagi tähelepannud sellist viha õhutamist, teineteise sitaga loopimist ning mahatampimist nagu nüüd. Päris irooniline, kuna see aasta on kestnud kõigest mõned kuud. Tegelikult asi ei ole isegi ainult selle aastas… Kõik on toimunud juba palju pikemat aega. Kas oled märganud, et ükskõik kes mida ei tee, siis alati jääd sa kellelegi kuskil ette. Ärge saage valesti aru - konstruktiivne kriitika on igati teretulnud ja viib meid edasi. Miski, kust õppida, kuid mida näen mina viimasel ajal aina enam toimumas. Ma jätan siin kohal kõrvale kõik muud Mul siiralt niivõrd HÄBI, mis ümberringi toimub, et vastik hakkab seest. Millest olen hakanud ka teistelt aina enam kuulma on teineteise sitaga loopimine ehk tere tulemast…

EESTLASE LEMMIKSÖÖK ON TEINE EESTLANE

Kui ma mõtlen sellele keskkonnale, kodule, kus ma tahan olla ja elada. Rõõmsalt ja õnnelikult, siis kuidagi kohe üldse praegu ei ole see ümberringi toimuv. Alustame sellest, et me oleme tööhoolikud ning iga tehtud ületund on omamoodi võistlus. Kes magab kõige vähem tunde on kõvem vend, kes teenib nii palju, kes teeb seda või teist või kolmandat tööd on tegija. Kõik kes ja mis on alla selle - täis lambi jorss oled ju?! Mida sa õige endast arvad?! Kallis inimene… kas sa saad aru kui vale see on?

Kahjuks mida IGANES sa ka ei teeks, siis alati on see kellelegi kuskil vale. Tead, see on täiesti okei, sest me oleme kõik niivõrd erinevad inimesed. Absoluutselt teistsuguste huvide, eesmärkide, ideede, mõtteviisidega. See teebki meist selle, kes me oleme. Kuid see ei anna põhjust kedagi teist pasaga üle külvata. Tampida inimesi maha, sest SINU arust ei ole see õige, kuidas on. Minu arust on elus piisavalt probleeme, muresid, enda sisemisi deemoneid, millega hakkama saada. Ja siia otsa valada veel juurde ja juurde.

Mõtle, kas sul on õigus öelda seda, mida sa ütled? Kas sa tead midagi sellest inimesest, tema taustast, tema eesmärkidest ja motiividest? Kes on andnud sulle selle õiguse pritsida mürki lihtsalt igas suvalises suunas nagu sul tuju tuleb? Kas see on tõesti kadedus või mingi haiglane rahuldus, mida sellest saada? Lihtsalt on ALATI vaja olla parem kui teised, see kõik on nagu mingi debiilne võistlus. Kohe kui teed midagi enda jaoks õiget ja hästi, mis ei pruugi üldsusega kooskõlas käia või lihtsalt kellelegi sobida, siis oled SEKUNDI PEALT maha tambitud. Kui sa teed seda, mis käib kooskõlas, aga ei tee nii hästi kui kohe teised, siis oled SAMUTI maha tambitud. Hallo, kus on loogika?

Tõesti suures osas andis mulle särtsu selleks postituseks isiklikul tasandil olevad murekohad, mida ma ei hakka pikemalt lahkama. Küll aga viimastel nädalatel aina enam taolisi teemasid arutades olen aru saanud kui paljud on sellise sitalaviiniga üle pritsitud. Ja milleks ja kust? Mitte midagi halvasti tehes. Mitte kellegi tahtlikult ette jäädes. Lihtsalt olles tein