RÄMPSTOIT JA ISUD - KUS, MIS, KUIDAS?


Jube intrigeeriv on alati teada, mida need "tervislikud" inimesed siis ikkagi söövad. Kas nad tõesti ei söö midagi keelatut aka rämpstoitu. Või no... mis üldse on tegelikult rämpstoit. Kuna viimasel ajal on teid aina enam, hakanud huvitama minu toitumisharjumuste pool, siis heidan nüüd sellele maailmale pisut rohkem valgust.

MIS ASI SEE RÄMPSTOIT ÜLDSE ON?

Kui nüüd kelleltki küsida, mis see rämpstoit on, siis tavalised vastused on: krõps, pitsa, burger. Kuid miks just need? Tegelikult võib kõigest teha keha vaenulikuma või sõbralikuma versiooni. Seega rämpstoit ei ole üheselt defineeritav kindel toit, vaid tegelikult oleneb, millest su toit koosneb. Mis seal sees tegelikult on? Ühe väga mõnusa ning tervisliku pitsa ja burgeri saab ülima kergusega valmistada. Sama asi siin näite puhul krõpsudega - äkki teed ahjus hoopis bataadi chipse või haarasid hummusekrõpsud?

Tegelikult jubeeeeee kole sõna on "rämpstoit"... Mida mina selle sõna all mõtlen on toidud, kus võiks teha mingites asjades paremad valikud. Ehk siis liigselt töödeldud toidud, mis on täis valget suhkrut, valget jahu, transrasvhappeid, liigset soola ning kõiksugu võimalikke E-ja lisaaineid, mida tavainimene ei suuda isegi normaalselt välja hääldada. Kas tõesti peab nt mingi kiles võiku või latte kohv sul kapis säilima kuude viisi? No ei kõla kohe üldse kuidagi hästi. Kas sa tegelikult vaatad, mida sa endale toidulauale haarad?

EHK SIIS PEAKSIN NÜÜD KÕIGEST LOOBUMA JA OLEMA PÜHAK?

Ei, üldse mitte, sest tegelikult on valikuid nii palju muid teisi. Ma olen igati tervislikemate valikute pooldaja ning nende eest kõneleja. Ma proovin ise ning suunan teisi tegema puhtamaid valikuid ja anda sellesse oma panus. Minu toidulaud koosneb kuskil 80-90% nö "puhtast" toidust ja ülejäänud olenevalt 10-20% sellest, mis mu hing ihaldab. Seega ma ei ole täielikult loobunud kõigest, kus on kübeke seda või teist sees. Miks? Tegelikult on kõik tasakaalu küsimus. Hullult klišee eks? Kuid see on tegelikult tõsi. Sa ei pea langema äärmustesse, kus närid ainult sellerivart või siis kühveldad šokolaadi 24/7 näost sisse.

Ma olen leidnud enda jaoks ideaalse tasakaalu. Suurema osa enda toidulauast ma valmistan ise. Kui käin väljas söömas, siis olen õppinud uurima, küsima ning see läbi tegema oma valikud. Kuid kui mul tuleb aeg-ajalt šokolaadi isu, siis ma ei piitsuta end sellepärast alla. Ma pigem võtan oma mõne tüki šokolaadi ning mul on hea olla ja rohkem polegi vaja. Miks? Sest ma ei keela endale otseselt tegelikult midagi. Suhteliselt keeruline seletada, mida ma siin mõtlen. Kuid... oletame sa lähed drastilisele dieedile, kus päeva pealt keelad endale 0 suhkrut. Lihtsalt sellepõhine näide. Mis juhtub? No sa saad pisut aega hakkama ja siis lihtsalt ühel hetkel sa räigelt murdud j