Hetk, kui lased teiste arvamusest lahti...


Just voodisse pikali heites tulevad ikka need õiged mõtted. Peegeldasin veidi endale ja oma päevale tagasi. Veidi sellest, mis oli toimunud ja palju inimestest, kellega ma kokku puutusin. Mõtlesin, et vot hommikul ma haaran omale pudru ja kohvi. Peegeldan pisut veel ning võtan ette blogilehe. Tegelikult on mul ka väike küsimus ja pisut mõtteainet, mis mind selleni viis. Miks laseme end nii teistest mõjutada? Kas on see tõesti nii vajalik? Küsimused ja teema, millega olen ise omaoodi aastate jooksul vaeva näinud ja kuhu see on viinud...

INIMESED ON ERINEVAD. KÕIK INIMESED. SINA OLED OMAMOODI. NEMAD ON TEISTMOODI

Tegelikult on päris veider mõelda kui tugevalt mõjutatavad me siiski oleme. Olgu ükskõik, mis tegur, kuidagi ta oma tee meieni leiab. Me oleme sotsiaalseteks loodud, mistõttu mõjutavad teised inimesed meid nendest isegi ehk kõige rohkem. Siiski ma ei väsi rõhutamast kui erinevad me kõik oleme. Eriti juba vanuses kui meist hakkavad välja kujunema teatud isiksused. Seda raskem on püsida endi juures neil, kes ennast alles otsivad. Mitte ainult... Isegi kui oleme oma tee leidnud ja oleme ülitugevad inimesed, endiselt oleme super mõjutatavad teistest. Sinu teha on hulk, mil määral lased sel endale mõjuda. Muidugi ma olen kohe väga aus - see võtab aega ja ei ole üldse kerge. Inimesed, kes nt ütleva kogu selle jutu kohta bullshit... usun, et nemad teavad seda vägagi hästi. Lihtsam on alati millegi taha peituda kui vastu astuda. Samamoodi on ka teiste inimeste arvamustega nt sinu tegemiste ja mõtteviiside suhtes.

ÄRA TEE SEDA. NII EI OLE HEA JA ÕIGE. MIKS ÜLDSE MÕTLED SEDASI? TEE HOOPIS NII JA OLE HOOPIS NAA

Oeh, ma arvan, et selleks ajaks kui oleme keskkooli lõpetanud on meile öeldud teatud fraase ja sõnu kümneid tuhandeid kordi. Populaarsematena eesotsas "ei", "nii ei sobi", "ära tee nii", "ära ole nii", "see on vale" and the list goes on. Tegelikult niimoodi mõeldes on isegi loogiline, miks oleme tugevalt arvamustel põhinevad. Seda on meile juba väiksest peale räägitud. Oleme sellega harjunud. Ma arvan, et elus üks selliseid keerulisemaid ja mõjutatavamaid perioode on just põhi-ja keskkool. Teiste arvamus on tegelikult mõnele niivõrd oluline, et kaotatakse ennast veidi ära. Minnakse pigem vooluga kaasa, mida teised ütlevad. See omakorda on kujunenud kuskilt kellegi "tõekspidamistest", millele on järgnenud omakorda keegi teine. Sealt jääb see vast kõige tugevamini meile külge. Kandub meiega edasi ellu kaasa. Enda kohta võin öelda, et olen alati olnud samal ajal nii üksik hunt kui ka täielik sotsialiseeruja. Olen hoidnud piisavat distantsi teatud tegemistest ja mõtteviisidest, kuid endiselt. Isegi siis on mingid asjad, inimesed ja ütlemised mind mõjutanud. Kõik see tekitab meis kas alateadlikku hirmu oma mõtteid ja tegemisi välja öelda, korda saata. Mis siis kui keegi mõtleb midagi? Mõtleb halvasti? Laidab maha? Teate ma ütlen, et kohe kindlasti on selliseid inimesi! Ja see on täiiiiiesti okei. Lihtsalt sa ei vibe'i nende inimestega. Tead miks? Me oleme kõik erinevad. See rikastabki maailma. Kohati annab meile võimaluse teineteiselt õppida kui selleks võimalus antakse.

Kirsti Vaikla blogi