Hetk, kui lased teiste arvamusest lahti...

Hetk, kui lased teiste arvamusest lahti...

August 31, 2018

Just voodisse pikali heites tulevad ikka need õiged mõtted. Peegeldasin veidi endale ja oma päevale tagasi. Veidi sellest, mis oli toimunud ja palju inimestest, kellega ma kokku puutusin.  Mõtlesin, et vot hommikul ma haaran omale pudru ja kohvi. Peegeldan pisut veel ning võtan ette blogilehe. Tegelikult on mul ka väike küsimus ja pisut mõtteainet, mis mind selleni viis. Miks laseme end nii teistest mõjutada? Kas on see tõesti nii vajalik? Küsimused ja teema, millega olen ise omaoodi aastate jooksul vaeva näinud ja kuhu see on viinud...

 

INIMESED ON ERINEVAD. KÕIK INIMESED. SINA OLED OMAMOODI. NEMAD ON TEISTMOODI

 

Tegelikult on päris veider mõelda kui tugevalt mõjutatavad me siiski oleme. Olgu ükskõik, mis tegur, kuidagi ta oma tee meieni leiab. Me oleme sotsiaalseteks loodud, mistõttu mõjutavad teised inimesed meid nendest isegi ehk kõige rohkem. Siiski ma ei väsi rõhutamast kui erinevad me kõik oleme. Eriti juba vanuses kui meist hakkavad välja kujunema teatud isiksused. Seda raskem on püsida endi juures neil, kes ennast alles otsivad. Mitte ainult... Isegi kui oleme oma tee leidnud ja oleme ülitugevad inimesed, endiselt oleme super mõjutatavad teistest. Sinu teha on hulk, mil määral lased sel endale mõjuda. Muidugi ma olen kohe väga aus -  see võtab aega ja ei ole üldse kerge. Inimesed, kes nt ütleva kogu selle jutu kohta bullshit... usun, et nemad teavad seda vägagi hästi. Lihtsam on alati millegi taha peituda kui vastu astuda. Samamoodi on ka teiste inimeste arvamustega nt sinu tegemiste ja mõtteviiside suhtes. 

 

ÄRA TEE SEDA. NII EI OLE HEA JA ÕIGE. MIKS ÜLDSE MÕTLED SEDASI? TEE HOOPIS NII JA OLE HOOPIS NAA

 

Oeh, ma arvan, et selleks ajaks kui oleme keskkooli lõpetanud on meile öeldud teatud fraase ja sõnu kümneid tuhandeid kordi. Populaarsematena eesotsas "ei", "nii ei sobi", "ära tee nii", "ära ole nii", "see on vale" and the list goes on. Tegelikult niimoodi mõeldes on isegi loogiline, miks oleme tugevalt arvamustel põhinevad. Seda on meile juba väiksest peale räägitud. Oleme sellega harjunud. Ma arvan, et elus üks selliseid keerulisemaid ja mõjutatavamaid perioode on just põhi-ja keskkool. Teiste arvamus on tegelikult mõnele niivõrd oluline, et kaotatakse ennast veidi ära. Minnakse pigem vooluga kaasa, mida teised ütlevad. See omakorda on kujunenud kuskilt kellegi "tõekspidamistest", millele on järgnenud omakorda keegi teine. Sealt jääb see vast kõige tugevamini meile külge. Kandub meiega edasi ellu kaasa. Enda kohta võin öelda, et olen alati olnud samal ajal nii üksik hunt kui ka täielik sotsialiseeruja. Olen hoidnud piisavat distantsi teatud tegemistest ja mõtteviisidest, kuid endiselt. Isegi siis on mingid asjad, inimesed ja ütlemised mind mõjutanud. Kõik see tekitab meis kas alateadlikku hirmu oma mõtteid ja tegemisi välja öelda, korda saata. Mis siis kui keegi mõtleb midagi? Mõtleb halvasti? Laidab maha? Teate ma ütlen, et kohe kindlasti on selliseid inimesi! Ja see on täiiiiiesti okei. Lihtsalt sa ei vibe'i nende inimestega. Tead miks? Me oleme kõik erinevad. See rikastabki maailma. Kohati annab meile võimaluse teineteiselt õppida kui selleks võimalus antakse. 

 

 

 

KELLEGI TEISE ARVAMUS EI TOHIKS SIND NEGATIIVSELT MÕJUTADA. TEISTE ÜTLEMISED JA MÕTTED PEAKSID OLEMA PIGEM SUUNDA JA VÕIMALUSI NÄITAVAD, TOETAVAD. MITTE KUNAGI SIND MAHA TIRIVAD.

 

Kahjuks selda tihti ei tule. Ollakse nii omas kinni ja aina raiutakse üht. Tegelikult andmata võimalust teiste inimeste arvamusele. Seda on igas eluvaldkonnas erinevate inimeste seas. Vahel ikka vaatan kaugelt ja mõtlen... et inimesed on päris lühinägelikud ja põikpäised selles osas. Ma ei tea, kust tuleb meeletu vajadus pideva õiguse järele. Kas seda on tegelikult vaja? Mina olen arvamusel, et mis sulle tundub õige mingist nurgast tundub ehk su sõbrale hoopis teistmoodi. See on taaskord niiiiiii okei asi! Kuid see ei ole koht, kus üks hakkab teist maha laitma või hukka mõistma. Veel vähem neid mõtteid maha tegema, lõõpima. Mu arust on meil eluliselt niigi piisavalt probleeme ja muretsemist, et meil ei ole ruumi sellisele olukorrale. Pole vaja! Miks me ei võiks rohkem teineteist toetada? Oletame, et arutelu on nt kellegi tegemistes või saavutustes. Selle peale võiks öelda hoopis julgustavaid sõnu. Vahetada mõtteid. Toon näitena kui keegi tuleb mulle oma tegemistest, ideedest või saavutustest rääkima. Ofc mu mõtted ei ole iga inimesega samad, aga ma näen, et ta on tõsiselt õnnelik selle üle, mis ta teeb. Ta teeb asja hingega. See teeb ka mind õnnelikuks, kui teistel läheb hästi... see on ju super! Suurim õnn on leida iseennast ja seda, mis paneb su särama. Lihtsalt you go girl!!!

 

LASE TEISTE EBAVAJALIKEL ARVAMUSTEL KÕIGEL MINNA JA USU MIND SA TUNNED END NAGU VABA HING NING VÕTA VASTU SEDA, MILLEST ON JUST SULLE KASU

 

Nagu ma juba ka kirjutasin, siis teiste toetamine on üks parimaid asju, mis saame teha! Mu arust on sellest lihtsalt niivõrd palju puudust. Me kõik käime oma rada ning jah. Meil kõigil on igati õigus oma arvamusi ja tegemisi valjut välja öelda. Nt mina, kes ma jagan oma armastust liikumise ja tervisliku, aktiivse, õnneliku elu suunas. Ma ei suru kellelegi midagi peale, kuid ma jagan oma mõtteid. Proovin sellega anda kellelegi võimaluse avastada ehk sama. Jagada mõtteid, miks mina nii sellest arvan. Loomulikult on inimesi, kes sellega ei suhestu. Inimesi, kes isegi võivad arvata, et see on BS taaskord. Kindlasti on ka sul unistusi ja mõtteid. Ideid ja tegemisi, mida tahaks, aga ei julge jagada. Tee seda!!! Jaga ja ole vaba hing. Lase teiste arvamusel minna. Oeh... kui kaua kartsin ka mina mingeid asju teha ja öelda. Kartsin, et äkki ma ütlen või teen midagi valesti. Tead - inimesed, kes on sind ülestõstvad ja rõõmustavad su üle, nad jäävad sinuga. Nad toetavad ning lasevad sul olla vaba hing, kes naudib ja avastab elu. Inimesed, kes seda ei tee... noh, mina olen õppinud negatiivset oma elust läbi laskma. Sel on mu elus minimaalselt ruumi, sest see ei loo mulle mingit väärtust. Ega ei loo ka sulle! Eile avastasin end üle pika aja millisekundi selliselt "mis kui keegi mõtleb, et..." mõttelt ja lõpetasin kohe. Milleks üldse seda mõelda? Tead ka kui vabastav tunne on teha lihtsalt nii ja seda, mida SINA tahad teha? Öelda ja mõleda nagu SINA tahad? Ohmyyyyyyy proovi ja tee seda. Ma julgustan sind koos minuga kohe siin ja praegu veel viimastestki kõhklustest lahti laskma. Või tegema enda esimesi samme selle suunas! Nõuab ka korralikku julgust ja suurt sammu.... but feels freaking amazing!

 

Ma loodan, et see paneb sind pisutki mõtlema selle kõige üle. Olgu sa inimene, kes kaldub ühele või teisele poole seda "arvamuse pulka". Mõtle pisut ja lase sel minna. Ole julgem ja naudi rohkem iseenda tegemisi. Oma isiksuse avastamist. Tee oma unistused ja ideed lihtsalt teoks ja alusta seda kohe nüüd siin ja praegu. :) 

 

Päikest,

Kirsti

Please reload

Hiljutised postitused

Please reload

Arhiiv

Please reload

Ole esimesena kursis põnevate teemade, treeningpakkumiste
ning uudistega!
 

Eesti, Estonia​

©DESIGN BY KIRSTIVAIKLA CREATED WITH WIX.COM