Tule võta hetk... hinga


Vahel kohe lihtsalt on nii, et kõik su ümber on jube tempos. Samuti inimesed... lihtsalt tuiskavad ringi. Selle kõige keskel oled Sina paigal? Kus sa sellega... ma arvan, et pigem ei. Sina ja mina tuiskame samamoodi ringi. Kuid ma julgen öelda, et väga tihti pisut tühja. Lahmime ehk liialt? Igatahes võta hetk maha. Haara tass kohvi, teed ja hingame korraks veidi sügavamalt.

"IGATAHES KUI SA SISIMAS TUNNED, ET ON AEG. AEG VÕTTA PISUT TEMPOT MAHA, KESKENDUDA ISEENDALE, SIIS USU MIND - SUL ON SEDA VAJA!"

Viimasel nädalal ma võtsin kõigest ja kõigist pisut puhkust. Olin enamus ajast enda keskis. Proovisin pisut lihtsalt olla. Kuigi mul on tohutult raske "lihtsalt" olla, siis vahel on see lausa hädavajalik. Kõik oli liialt kokku kuhjumas. Samas nagu miski polnud ülemäära? Igatahes kui Sa juba sisimas kuskil natukenegi tunned, et on aeg. Aeg võtta pisut tempot maha, keskenduda iseendale, siis usu mind - Sul on seda vaja! Tihti me seda ei tee. Jätame hoopis iseend unarusse ja seame kõik muu ette poole. Kuid mis meist endist nii saab? Sel juhul pole varsti enam midagi rohkem lihtsalt anda. Eelkõige tuleb tegeleda iseendaga, seejärel saame me keskenduda ja anda mujale. Kui sellega ei tegele, siis see raskus muudkui süveneb ja mingil hetkel tuleb nagu välk selgest taevast. Ei tasu edasi lükata kuskile muude asjade varna ja peitu.

OLED PISUT KADUNUD? NO WORRIES, SEST KA MINA OLEN TÄIEGA LOST OMADEGA

Võin täitsa julgelt öelda, et olen hetkel pisut omadega kadunud. Mis pisut... tegelt ikka päris korralikult. Kui proovida täpsustada hetkel tunnet, mis mind valdab, siis... Ma nagu vist kohe üldse ikka ei tea enam, kes ma olen ja mis ma tegema pean. Samas ma usun, et see on täiesti fine, sest ega see eneseleidmine on pidev protsess. Järelikult on mille kallal edasi töötada. Sa arvad, et oled midagi juba välja mõelnud, paika saanud ja siis lihtsalt life comes and bites you in the ass. Nii see juba kord on. Kõik meie ümber pidevalt muutub, meie kaasaarvatud. Seega on see täiesti loomulik asjade käik. Tead seda tunnet, kus sa oled proovinud ja teinud kõike? Andnud endast lihtsalt nii palju ja siis ikka, mitte midagi. Jep, see on ka täiesti okei ja sa ei ole absoluutselt üksi. Ma ei proovi siin nüüd olla mingi muserduse auk, just vastupidi! Anda sulle jõudu, sest sa ei ole üksi. Anda sulle indu siiski edasi liikumiseks. Enda pushimiseks!

"KUULATA PÄRISELT ISEEND JA VAADATA VEIDI SÜGAVAMALE. MA TUNNEN, ET ME TEEME SEDA LIIGA HARVA"

Taaskord üks klišeede hunnik nagu ma olen, siis nii ma usun, et tuleb teha. Kuulata päriselt iseend ja vaadata veidi sügavamale. Teeme seda liiga harva. Sellepärast eelmine nädal ise pisut korralikumalt aja maha võtsingi. Saada pisut muust mürast eemale. Ma tegelikult täitsa naudin üksi olemist, sest siis ma hakkan seda päriselt tegema. Samas meil kõigill on mingi oma viis, kuidas end kõige paremini kuulata. Mis moodi võtta hetk rahulikumaks ja just iseendale. Mulle meeldib hommikut alustada vara koos tassi kohvi ja mõnusa hommikusöögiga. Viia ennast õigele lainele. Sellistel hetkedel meeldib mulle endiselt tegeleda enda keha ja vaimuga, kuid pisut rahulikumalt. Lugeda raamatut ja teha trenni. Liigutada igat rakku enda kehas. Just sellises tempos, mis paneb mind pisut sügavamalt hingama ning hoiab hetkes. Laseb päriselt tajuda, mis