Toiduga cheatimine - kas, mida ja kui palju?


Väga hot topic on alati inimeste toitumine - kes on vegan, kes paleo, palju sa cheatid või mis sa üldse sööd? Mõtlesin veidi kirjutada, mida ma kogu "cheatimise" teemast arvan, palju ja kas ma ise üldse patustan. Puhtalt minu isiklik ja aus arvamus selle kohta.

Kõik saab alguse su eesmärkidest

Esiteks ütlen kohe ära, et minu arvates kõik oleneb sinu eesmärgist ja kuhu sa plaanid jõuda. Inimesi ei saa omavahel võrrelda ja kedagi ühe pulga peale panna. Üpris tobe on võrrelda nt fitness-võistlusteks treenivat neidu/noormeest, kergejõustiklast ja tervisesportlast. Neil kõigil on kriteerumid, mis tulenevalt püs-titatud eesmärgist vajavad saavutamist. On olukorrad, kus tuleb väga rangelt enda toitumist jälgida, kuid ka need, kus see ei ole igal sekundil nii kriitilise tähtsusega. Või mis? Lähtun loomulikult näidete näol nüüd palju endast. Kuna ma ise ei ole hetkel kuskile lavadele pürgimas ega tiitlite jahil, siis tulenevalt enda eesmärgist igat oma suutäit ei loe.

Minu jaoks - tasakaal on võti

Seega mis siis on minu eesmärk? Olen täielik tasakaalu pooldaja ning seda nii treeningutes kui toitumises. Minu eesmärk on hoida ja arendada enda vaimset ning füüsilist tervist, kuid samas nautida ka head toitu ja seltskonda. Siin kohal ei ütle, et nt fitness-sportlased seda ei teeks. Nad on ääretult tublid ja sihikindlad, kuid lihtsalt meie eesmärgid ei ole võrreldavad. Ehk on ka sinul

nii? Paraku toitumist puudutavaid teemasid ja erinevaid arvamusi on palju liikvel ning inimesed on väga kergesti mõjutatavad. Miks olen "tasakaal on võti" suhtumise võtnud? Usun, et on väga õhuke joon, kust üle minnes võib suhe toitumisega väga käest minna.

Vähem stressamist vältimaks üle piiri minekut

See kõik mõjub psühholoogiliselt kuidagi väga tugevalt. Me oleme tohutult kergesti mõjutatavad visuaali ja selle poolt, kes mida ütleb. Miks? Mõned aastad tagasi (olles juba enda nö teekonnal veidi olnud) oleksin ka selle piiri peaaegu ületanud, kus poleks see suhe enam tervislik olnud. "Kas ja mida ma tohin süüa? Appi, ma mõtlesin saiakesest ja nüüd on kohe kilod juures ka. Kas see toit on palun kõige vaba?" See tekitas nii räiget stressi ja vastikut tunnet minu sees. Kogu "mida ma tohin ja ei tohi süüa" teema muutus mu üle lõpuks liiga kontrollivaks. Tundsin juba vaikselt süüdi kui sõin isegi midagi sellist, mis polnud tegelikult üldse nii halb. Igatahes sealt maalt asi ei läinud kuskile kaugemale ja hullemaks. Sain ise õigel ajal jaole. Hakkasin mõtlema, kas tõesti peab elu olema selline, et iga päev ma obsessin selle üle? Otsustasin, et see ei ole sellist kontrolli väärt. Hakkasin rohkem kuulama enda keha.

Kuulan iseennast ning paremad valikud