• Kirsti Vaikla

KÕHUBEEBI LIIGUTUSED - IMELINE VÕI ...IMELIK?!


Mõtlesin, et tegelikult teemasid, millest kirjutada on palju ning miks mitte lõhkuda nad veel väiksemateks tükkideks. Üks raseduse ma arvan ootatumaid aegu on see, millal sa tunned kõhus neid liigutusi. Kõik ju räägivad sellest imelisest hetkest. Ootad ka ise, et no nii - kuidas see on ja millal see juhtub?

ALGUSES TUNDSIN KERGET MULLITAMIST, SELLIST "VEIDRAT" ÕÕNEST TUNNET KÕHUS. MÕNED NÄDALAD HILJEM OLI JUBA TUNTAV PÕKS

13.nädala ultrahelis olles mainis ämmaemand, et võin esimesi liigutusi juba kuskil 17.-18.nädalal tundma hakata. Olime tegelikult see periood just ka reisil, seega teadsin, et kuskil seal kandis see juhtuma peaks. Tegelikult hakkasin enda arust juba sellist õõnest mullitavat tunnet tundma kuskil 15.nädalal. Lihtsalt tunned, et kuidagi... no väga raske on seletada seda, aga midagi on teistmoodi.

Küll ma ikka ise ka kergelt torkisin seal kõhtu, hoidsin kätt vastas - no nii nüüd ehk on midagi? Paar korda olin juba päris kindel, et midagi oli, aga täpselt ju ei tea ka, mida oodata või kuidas see tunduma peaks? Kuskil eelviimasel reisi päeval, mis oli nädal 17, peesitasime Malaga rannas. Kardo vorpis mulle liivasisse rannatooli, et ma päris selili lamama ei peaks ja nii ma seda päikest seal nautisin. Järsku tundsin enda arust ühte esimest tuntavat põksu. Ise veidi päikesest uimane ka, tõusin istukile ja panin käe kõhu peale. Tundus nagu esimene kord selline tuntav, aga... jällegi päris kindel pole.

Vot nüüd ma tean küll, millal saab kindel olla! Olime reisilt tagasi ja 18.nädal. Mu päevad on päris pikad ja aktiivsed ning õhtuti proovime ikka pisut koos aega maha võtta. Vaatasime diivanil lebos mingisugust filmi. Kardo jääb tavaliselt kuidagi mul seal jalge juures diivanil magama (võimatu koos mingit filmi või seriaali vaadata) ja järsku käis reaalne kick seest poolt vastu kõhtu. Ma TÄIEGA ehmatasin ja ütlesin kõva häälega: "OMG wtf mis asi see oli?!?!" hahahha, ausalt ma täiega ehmatasin ikka. Kardo see võpatas ka püsti, et mis nüüd juhtus.

ESIMESED LIIGUTUSED OLID AUSALT ÖELDES (ÄRGE SAAGE VALESTI ARU!) PIGEM MINU JAOKS IMELIKUD KUI IMELISED. EKS LIHTSALT MIDAGI UUT JA TÄIESTI HARJUMATUT

Siis ma vaikselt surusin näppudega samasse kohta, kus seda tundsin ja oli jälle. Küll aga olid nad veel piisavalt nõrgad, et Kardo oleks neid tundnud. Mina jällegi siit seest ju tunnen väga hästi. Ma ei osanud kuidagi olla või reageerida. Loomulikult jube õnnelik (ud), et beebi liigutab kõhus ja kõik on hästi. Teisalt see oli nii weird sensation ja ma mõtlesin, et appi - kuidas ma sellega ära harjun.

See oli kord, kus ma olin kindel, et ta annab enda olekust meile märku. Peale seda hakkas kujunema nagu kerge rutiin, kus tundsin, et ta hakkab ringi möllama. Mõtlesin, et mis siis saab kui suuremaks kasvab... noooo fast forward mingi 1.5 kuud ja päris head paugud käivad juba. Mingi nädalake läks, siis hakkas ka mul elukaaslane neid juba ilusti ise oma käega tundma. Kuskil nädal 20 tabasin esimesed põksud juba läbi kaamerasilma ka.

TEGELIKULT MÕTLEN KINDLASTI 2 KUU PÄRAST TAGASI, ET SEE POLNUD VEEL MIDAGI... NAGU MULLE ÖELDUD, SIIS "OOTA KUNI PANEB RIBIDESSE NII ET HING KINNI"

Nüüd olen siin suhteliselt 6.kuu lõpusirgel ja ma tunnen, kuidas ta iga päev seal kõhus aina tugevamaks kasvab. Õhtuti kui mina rahulikum, siis hakkab tema aeg. Või üldiselt siis kui mul vaja autoga sõita, trenne anda, koosolekul või kohtumisel olla. Ja magama minna - siis on lemmik. Õhtuti oleme voodis pikali, viskan selili ja siis natuke torgime teda, et näha, kas ikka reageerib. Väga hästi reageerib ja kohe põtkib vastu. Niimoodi Kardo juba õhtuti temaga läbi kõhu mängib.

Viimased päevad tunnen, et need põksud muutuvad aina defineeritumateks mini-löökideks ja suht karate tunnid käivad juba. Kõhu pealt on väga hästi näha, kuidas kõik liigub. Istusin alles üks päev oma kulmutehniku toolis ka ja ütlesin, et vaata nüüd. Pani korralikult läbi selle seeliku ja ta oli ka, et WHAT misasjaa?! :D Seda on raske seletada, aga tunnen ka seda kuidas ta vaikselt end siin keerab ja seda on näha, kuidas liigub ühest nurgast pisut teise ja vahetab asendit.

Miski ei meeldi, siis surub kas tagumiku või pea veidi kõhust välja, et kõvem muna püsti. Natuke kergelt toksid vastu kõhtu ja siis näed kuidas see muna käe alt ära vajub ja ma kohe tunnen, et läheb kergemaks. Enam ei suru keegi läbi naha ja selline pinge tunne kõhus kaob. Taaskord - ma arvan, et ma ausalt varsti naeran selle jutu peale. Siin veel palju ikka ees ootamas.

"AGA PROOVI SELETADA, KUIDAS NEED LIIGUTUSED ON... NO NAGU UMBES? KAS NAGU GAASID OLEKS KÕHUS VÕI MIS MOODI"

Hahaha, tead me Kardoga tihti enne magama jäämist räägime sajast erinevast maailma asjast ja jõuame kes teab kuhu välja. Mina üritan magama vaikselt jääda, siis ma saan aru, et kui ühe külje peal olen, siis keegi togib seal all - okei ma vahetan siis külge - ja keeran teist pidi. Ühel õhtul oli ta jube aktiivne seal kõhus ja Kardot hakkas ka huvitama, et kuidas need liigutused siis on. No väga raske on seda seletada taaskord.

Küll uuris ja puuris, siis küsis: "aga proovi seletada, kuidas need liigutused on... no nagu umbes? Kas nagu gaasid oleksid kõhus või mis moodi?" Ma mõtlesin, et no ... hahahah mida ma vastan. No ei ole absoluutselt nagu gaasid kõhus, pole midagi selle lähedastki. Tema "no aga umbes nagu natuke?" Ja ma ikka ütlesin, et no ei ole. Tead, mis tunne on? Kui keegi liigutab su kõhus end ja üritab sealt välja saada. Selline tunne on.

Nüüdseks olen juba siis siuke 1.5 kuud tundud, kuidas liigutab ja ringi vurab seal. Liigutused lähevad aina tugevamaks, tuntavamaks ja nähtavamaks, aga ma olen sellega juba harjunud. See, et alguses tundus see pisut imelik on ma usun loomulik. No ongi ju täiesti teistsugune tunne, mida sa enne oled üldse tundnud. Nüüd juba liigutab suhteliselt kogu aeg (vähemalt mul selline tunne) ja väga hästi seda kõhu liikumist näha.

Eks see vist ongi omamoodi teekond kõikide naiste jaoks. Täiesti erinev ja unikaalne kogemus. Muidugi on imeline, et sinu keha suudab midagi sellist teha, aga muidugi ka harjumatu. Inimene? Päriselt elav, tuksuva südamega pisike elusolend ja mõtle, et sinu keha saab sellega hakkama... See on lihtsalt uskumatu.

Päikest

Kirsti

PS! Igapäevaseid hetki saad lähemalt jälgida Instagramis @kirstivaikla

#rasedus #emadus #lapseootus #laps #pere #suhted #perekond #elustiil #beebi #treener #personaaltreener #tervislikelustiil

Eesti, Estonia​

©DESIGN BY KIRSTIVAIKLA CREATED WITH WIX.COM