• Kirsti Vaikla

Toiduga cheatimine - kas, mida ja kui palju?


Väga hot topic on alati inimeste toitumine - kes on vegan, kes paleo, palju sa cheatid või mis sa üldse sööd? Mõtlesin veidi kirjutada, mida ma kogu "cheatimise" teemast arvan, palju ja kas ma ise üldse patustan. Puhtalt minu isiklik ja aus arvamus selle kohta.

Kõik saab alguse su eesmärkidest

Esiteks ütlen kohe ära, et minu arvates kõik oleneb sinu eesmärgist ja kuhu sa plaanid jõuda. Inimesi ei saa omavahel võrrelda ja kedagi ühe pulga peale panna. Üpris tobe on võrrelda nt fitness-võistlusteks treenivat neidu/noormeest, kergejõustiklast ja tervisesportlast. Neil kõigil on kriteerumid, mis tulenevalt püs-titatud eesmärgist vajavad saavutamist. On olukorrad, kus tuleb väga rangelt enda toitumist jälgida, kuid ka need, kus see ei ole igal sekundil nii kriitilise tähtsusega. Või mis? Lähtun loomulikult näidete näol nüüd palju endast. Kuna ma ise ei ole hetkel kuskile lavadele pürgimas ega tiitlite jahil, siis tulenevalt enda eesmärgist igat oma suutäit ei loe.

Minu jaoks - tasakaal on võti

Seega mis siis on minu eesmärk? Olen täielik tasakaalu pooldaja ning seda nii treeningutes kui toitumises. Minu eesmärk on hoida ja arendada enda vaimset ning füüsilist tervist, kuid samas nautida ka head toitu ja seltskonda. Siin kohal ei ütle, et nt fitness-sportlased seda ei teeks. Nad on ääretult tublid ja sihikindlad, kuid lihtsalt meie eesmärgid ei ole võrreldavad. Ehk on ka sinul

nii? Paraku toitumist puudutavaid teemasid ja erinevaid arvamusi on palju liikvel ning inimesed on väga kergesti mõjutatavad. Miks olen "tasakaal on võti" suhtumise võtnud? Usun, et on väga õhuke joon, kust üle minnes võib suhe toitumisega väga käest minna.

Vähem stressamist vältimaks üle piiri minekut

See kõik mõjub psühholoogiliselt kuidagi väga tugevalt. Me oleme tohutult kergesti mõjutatavad visuaali ja selle poolt, kes mida ütleb. Miks? Mõned aastad tagasi (olles juba enda nö teekonnal veidi olnud) oleksin ka selle piiri peaaegu ületanud, kus poleks see suhe enam tervislik olnud. "Kas ja mida ma tohin süüa? Appi, ma mõtlesin saiakesest ja nüüd on kohe kilod juures ka. Kas see toit on palun kõige vaba?" See tekitas nii räiget stressi ja vastikut tunnet minu sees. Kogu "mida ma tohin ja ei tohi süüa" teema muutus mu üle lõpuks liiga kontrollivaks. Tundsin juba vaikselt süüdi kui sõin isegi midagi sellist, mis polnud tegelikult üldse nii halb. Igatahes sealt maalt asi ei läinud kuskile kaugemale ja hullemaks. Sain ise õigel ajal jaole. Hakkasin mõtlema, kas tõesti peab elu olema selline, et iga päev ma obsessin selle üle? Otsustasin, et see ei ole sellist kontrolli väärt. Hakkasin rohkem kuulama enda keha.

Kuulan iseennast ning paremad valikud

Ausalt see oli üks mu parimaid otsuseid. Ma tegelikult õnneks olen see, kel ei isuta meeletult mingi junkfood, krõpsud, pitsad, burksid. Olen alati pigem armastanud tervislikke toite, puuvilju, köögivilju, pähkleid ja muid alternatiive. Siiski ma olen ka inimene ja vahel mõne kuu jooksul tuleb isu burksi järele - ma ei keela seda endale. Olen selle leidnud palju jätkusuutlikuma kui endale igal sammul millegi keelamise. Ma ei ärgita, et mine jookse kohe esimese isu peale poodi. Siiski mingi vastupanu ja distsipliin võiks ka säilida. Ise proovin alati leida oma isudele mingi tervislikuma alternatiivi. Tihti on see, et need on sama head või isegi maitsvamad! Lihtsalt laiskus, mis meis räägib, saab tihti võitu. Seetõttu tulevadki mul isiklikult need isud väga harva, mis tõttu ka neid ei keela endale.

Ehk siis cheatdayd või kuidas?

Olen ka enne maininud ja kes teab, siis ma ei jälgi oma makrosid grammi haaval ega aja toitumisel näpuga järge. Proovin olla võimalikult "puhta" toitumisega ning saada kõik vajalik kätte-valgud, rasvad, süsivesikud, kiudained, vitamiinid. Kuid vastates küsimusele, siis tegelikult ei. Mul ei ole otseselt cheatdayd, ma ei saa seda nii nimetada. Pigem vahel esinevad patueined. Ma ei tee nii, et terve nädal olen endaga 110% range, et siis pühapäeval kõike näost sisse ajada. See tekitab minu arust veel rohkem isusid. Seega kui mul tuleb isu võtta tükk šokolaadi - ma võtan selle. Pigem proovin ka seda teha veidi tervislikuma tooršokolaadiga, kuid tõesti maailm ei saa sellest otsa. Olen nt sõpradega ja keegi tellis pitsat? Võtan ka vahel väikse tüki ja mulle piisab sellest.

Ülejäänud aja olen endiselt enda valikute juures ja kõik on hästi.

Sinu keha, sinu tervis, sinu valikud

Keegi ei saa sulle öelda, mida ja kuidas sa võid teha. Kuidas on vale, kuidas on õige. Kindlasti on inimesi, kellele absoluutselt ei istu see, kuidas minu mõtteviis selle teema suhtes on. Sellised nad aga on. Usun, et ega keegi meist ei ole 100% patuvaba for sure! Ära tunne ennast kellegi teise poolt surutuna või halvasti kellegi teise pilkude pärast. Mina igatahes olen sellest kompleksist üle saanud. "Appi sa oled ju #fitlife-inimene, kuidas sa saad lubada selle kommi söömist???" Üks kõige naljakamaid reaktsioone, mis ma olen saanud kui pistsin pisikese kummikommi endale suhu. Vot saan, sest minu jaoks tervislik eluviis tähendab kõike mõõdukas ja mõistlikus koguses. Ma teen väga aktiivselt trenni, liigun igapäevaselt, teen suurema osa ajast häid ja puhtaid valikuid. Endiselt suunan ja toetan inimesi rohkem ennast liigutama ning tegema paremaid valikuid toidulauas. Siiski ma võin endale vahel ühe koogitüki lubada. Seda ma ka teen.

Ma usun, et elul on rohkematki pakkuda kui endale lisastressi tekitamist. See on lihtsalt nii veider, kuidas inimesed ahhetavad kui näevad, et keegi teeb midagi "keelatut". Nt kui ma söön ka vahel pekaanipähklirulli kohvi kõrvale? Ah, kuidas sa saad nii eksole Kirsti? Oeh, teate mis - Society is gonna judge you anyway seega sina lihtsalt ole tubli ja tugev.

Päikest!


286 views

Eesti, Estonia​

©DESIGN BY KIRSTIVAIKLA CREATED WITH WIX.COM