Siin ma lõpuks omadega olen! Miks?
  • Kirsti Vaikla

Siin ma lõpuks omadega olen! Miks?


Uskumatu, kuid lõpuks võtsin oma pikaaegse soovi kätte ja tegin asja ära. Idee blogi kirjutamisest on mul mõtteis olnud juba oma 2-3 aastat. See uhkuse tunne ja väike muie näol, et taaskord on midagi just enda jaoks tehtud - imeline!

Kõige algus

Hetkest, mil hakkasin enda elu rohkem siduma treeningute ning terviseteemadega oli ka algus selle jagamisel laiema publikuga kui lihtsalt mu lähedased sõbrad. Olin mõned aastad tagasi veidike mustas augus omadega, mis tõmbas elujõust tühjaks igal sekundil.

Õnneks tugev Eesti naine nagu ma olen jõudsin ise arusaamisele, et:

- esiteks - nii edasi ei saa minna

- teiseks - nii edasi ei taha tunda ega olla.

Sel hetkel alustasin ka õpinguid ülikoolis ning sportimisvõimalusi oli küllaga. Mis kõige tähtsam - tasuta! Mitte miski ei olnud takistuseks. Lihtsalt enda mõtted ja viitsimine oli esimene vajalik samm. Polnud elus kordagi kuskil rühmatreeningus käinud ja rääkimata siis jõusaalist. Sinnamaani keksisin kehalise kasvatuse tunnis. Hea ilma korral sõitsin ohtralt rattaga ja proovisin süvendada kiindumust jooksmise vastu (btw it grows on you eventually). Ühel päeval võtsin oma tossud, riided ja minek. Pean mainima ka, et ega see riietus polud suurem asi, kuid kuskilt peab ju alustama. See mulle takistuseks ei saanud.

Alustamine on kõige raskem

Esimesed korrad olid rasked, olen täitsa aus. Peale soojendust mõned lood ja võhm oli ikka otsas. Vaatasin teisi enda ümber ja nemad aga muudkui panid täie power' iga edasi. Ma olin nagu... how do you do that? Juba sel esimesel korral ma sain aru, kuidas kambavaim ja koos treenimine annab ikka hullult motti juurde. Kui inspireerivad on inimesed ümberringi. Tegin edasi ja ületasin end päev-päevalt aina rohkem. Trennis käimine sai lihtsamaks ja muutus osaks mu igapäevaelust.

Enesetunne nii füüsiliselt kui vaimselt hakkas paranema. See tunne oli niiiiii super ja sõltuvust tekitav. Oli kergem, rõõmsam ja energilisem olla. Polnud mingit tahtmist võtta krõpsupakk, seriaali uus hooaeg ja siis lasta järgnev päev mööda. Hoopis teha rohkem, paremini, tublimini. Tõesti terves kehas on terve vaim ning vastupidi.

Edasi saab ainult kõrgemale ja kaugemale

Selle kõige algusest on nüüd möödas kuskil 3-4 aastat. Aeg lihtsalt lendab, kuid kiindumus ja kirg sellise elustiili vastu pole kuhugi kadunud. Eks kõigil on tõusud, mõõnad ning kõik nädalad pole su säravaimad, kuid see ei tohiks sind su teelt kõrvale kallutada. Mina pole lasknud. Kui ka miski sind veidi raputab, hinga sügavalt sisse, hoia siht silme ees ja pane veel vingemalt edasi.

Kuna tunnen, et mul oleks nii palju rohkem, mida tahaksin pikemalt kirjutada ja jagada, siis jätkan enda tegemiste jagamisi veelgi rohkem. Tänu blogile annan enda parima, et teha seda põhjalikumalt. Miski pole ei õige ega vale ja nii palju kui on inimesik on arvamusi. Minu jaoks saab see blogi olema pesa, kus jagada enda mõtteid, ideid ja kogemusi veelgi rohkem. Kirjutada, kuidas mina asju näen ja mis ma neist arvan. Ma loodan, et minu tegemised ja avatus inspireerib ka teid olema rohkem ja rohkem just TEIE! Mitte keegi teine, vaid just Sina, Sinu eesmärgid, Sinu tegemised. Eriti loodan inspireerida neid inimesi, kes on samamoodi nagu mina kunagi - iseendaga tupikus. Kõik ei suuda sellest alati üksi välja tulla ja alati ei peagi suutma. Tuleb osata näha, küsida abi ning seda ka pakkuda ja aidata.

Kavatsen ise samuti muudkui edasi ja edasi uute unistuste, eesmärkide ja tegudeni jõuda. Alati on võimalus sihtida kõrgemale olenemata, kus punktis sa iseendaga füüsiliselt või vaimselt oled. You can achieve anything you can imagine.

PS! Blogimaastik on minu jaoks uus asi ning I learn as I go ja annan endast parima. Tee ka sina. Võta midagi, mis sa oled ammu tahtnud korda saata ja tee see ära, mis sa ootad! :) Päikest

Foto: Aiki Võtti


384 views

Eesti, Estonia​

©DESIGN BY KIRSTIVAIKLA CREATED WITH WIX.COM