Huhh pole ikka päris pikka aega seda bloginurka siin lahti teinud. Tundsin, et peale eelmist rasket aastat tuli selle aasta algus veel kiiremalt ja rutakamalt, tegusamalt peale ning aus olla tõmbas ikka auru välja küll. Kui ühel hetkel miski ei tundu mu jaoks 110% õige ja ei tule nii vabalt, siis usun, et seda teha ei tohi. Seega tahan alati rääkida ja kirjutada kui mul päriselt on hinges ka see tunne, et nüüd on hetk. Praegu tunnen küll, et ega see eluke sellessuhtes lihtsamaks ei ole läinud, aga kuidagi teine hingamine on veidi peal küll. Proovin jälle rohkem end otsida ja leida. Tuli tõesti peale tuhin kirjutada ning jälle oma mõtted välja saada, sest see on mulle omamoodi väljendusviis.

Tegelikult loomuses oleme naised ühed edevad olevused küll. Isegi kui me seda ise väga ei usu, siis kes ei tahaks vahel end veidi rohkem üles lüüa? Aeg-ajalt tuleb kohe tahtmine küll. Mitte sellepärast, et kellelegi teisele silma järele olla. See on mu arust kõige tobedam arvamus, mis üldiselt tekib. Hoopis sellepärast, et end veidi erilisema ja veeldi säravamana tunda. Lüüa looduse poolt antud ilule särtsu peale. Kuna mulle viimasel ajal on eriti hakanud meeldima värvidega katsetamine ja mässamine, siis miks mitte! KUI KAUA MA OLEN TAHTNUD ENDALE MÕNUSAT NURGAKEST - MÕELDUD JA TEHTUD Meie praegune korter on küll päeval üpris avar ja valge, kuid õhtuti ja eriti kui sügis-talve periood kätte